Diabeetiku silmade tervis peegeldab organismi üldseisundit.

09.01.2018

Diabeetiku silmade tervis peegeldab organismi üldseisundit

Kadri Penjam

Pikaajaliselt diabeeti põdevate patsientide elukvaliteedis mängib olulist rolli silmade tervis. Kroonilise haiguse kontrolli all hoidmine annab võimaluse aeglustada silmades tekkivaid muutusi,   selleks et ennetada tõsiste tüsistuste teket, tuleks aga külastada regulaarselt silmaarsti.

Diabeet ehk suhkurtõbi kahjustab silma võrkkesta veresooni ning tekkinud kahjustust nimetatakse diabeetiliseks retinopaatiaks. Seetõttu on diabeetikul oluline käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis, et varakult avastada suhkurtõvest tingitud silmakahjustused ja alustada ravi.

„Tõepoolest, ka need diabeetikud, kes ei tunneta silmades muutusi ega igapäevasel nägemisel probleeme, peaksid külastama silmaarsti vähemalt kord 2 aasta tagant. Probleemide korral – erinevad nägemishäired, mustad täpid silmade ees või muud vaevused – tuleks pöörduda muidugi koheselt,“ kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Janika Jürgens.

Silmas toimuvad muutused on salakavalad

Silmaarsti sõnul on ajakohasel reageerimisel silmade tervise hoidmisel suur osa. Diabeetikud, kelle 3 kuu keskmine veresuhkru näit jääb alla 7,6% mmol/l, võiksid silmaarsti külastada kord 2 aasta tagant, kellel aga üle 7,6% mmol/l, siis kord aastas. „Tuleb rõhutada, et kroonilise haiguse puhul – nagu diabeet on – ei ole silmades toimuvad muutused eraldiseisev silmahaigus, vaid üks diabeedi tüsistustest,“ lisab silmaarst.

„Kui I tüüpi diabeedi puhul  tuleb silmi kontrollida 5–10 aastat haiguse diagnoosimisest ja  puberteedieast alates tuleks silmi kontrollida tihedamini, siis II tüüpi diabeedi puhul võivad muutused ilmneda silmades juba enne diabeedidiagnoosi saamist. Tihti peame patsientidele selgitama, et silmade tervise heaks tuleb saada kontrolli alla esmane probleem – krooniline haigus. Samuti muuta elustiili, toitumist. Alles seejärel saame planeerida silmade ravi,“ selgitab dr Jürgens.

„Kindlasti on diabeetikul oluline külastada enne silmaarstile pöördumist endokrinoloogi või perearsti ning lasta mõõta 3 kuu keskmine veresuhkrunäit, lisaks on oluline teada, millist ravi diabeetik saab ja kui kaua patsient on diabeeti põdenud,“ lisab silmaarst.

Diabeetilise retinopaatia sõeluuring – kiireim võimalus pääseda kontrolli

Nagu öeldud, on oma osa silmade tervise hoidmisel ennetamisel. „On hea meel tõdeda, et diabeetikute kiiremaks ja hõlpsamaks silmakontrolli jõudmiseks on nüüdseks juba mitmel pool võimalik  pöörduda diabeetilise retinopaatia sõeluuringu kabinetti, kus selgitatakse välja diabeetiku silmade seisukord ning kas ja millist abi ta vajada võiks. Järjekorrad on võrreldes silmaarstile pöördumisega kordi lühemad ning julgustan kindlasti diabeetikuid, kes pole ammu oma silmade tervist lasknud kontrollida, sõeluuringusse pöörduma,“ lisab dr Jürgens.

Silmakontroll on vajalik seda enam, et diabeetik ise ei tunne muutusi kuni viimase hetkeni, mil tegelikult kahjustused on juba jätnud silmadele oma jälje. „Kui diagnoosime uuringute käigus silmades toimuvad muutused aegsasti, on tegelikult võimalik neid veel mingi hetkeni tagasi pöörata,“ selgitab silmaarst.

Diabeetilise retinopaatia puhul jagatakse muutused nelja staadiumisse ning esimese kolme puhul on võimalik muutusi veel n-ö tagasi keerata. Neljanda staadiumi puhul on toimunud kardinaalsed silmade muutused tagasipöördumatud ning appi tulevad silmasisesed süstid, laserravi ja kirurgiline ravi.

„Diabeetiku jaoks on äärmiselt oluline hoolitseda oma tervise eest ning hoida haigus kontrolli all, sest vaid nõnda saab juurde täisväärtuslikult elatud aastaid ja lükata tüsistuste tekke kaugemasse tulevikku,“ on silmaarsti sõnul ka silmade tervisele rõhku pannes alati lihtsam protsesse ennetada kui ravida.

 

Osale diabeetilise retinopaatia sõeluuringus!

·         Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus – registreeru tel 666 1900

·         Põhja-Eesti Regionaalhaigla silmakabinetis – registreeru tel 6171 799

·         Silmalaseri kliinikus – registreeru tel 6025 380

·         Mustamäe Silmakeskuses – tel 5388 4533

 

·         Eestis on ca 60 000 diabeetikut, kellest 90% põeb II tüüpi ning 10% I tüüpi diabeeti.

·         I tüüpi diabeedi puhul võivad muutused kujuneda 5 aastat pärast diagnoosimist. Esimesel 10 eluaastal tekib muutusi harva, alates 15. eluaastast tõuseb sagedus 15%.

·         10–15 aastat pärast diagnoosimist  on muutused tekkinud 25–50%-l  I tüüpi diabeetikutel ja        30 aastat hiljem mingis staadiumis diabeetilised muutused silmas 90%-l patsientidest, 16%-l patsientidest on kujunenud lõppstaadiumi diabeetilise retinopaatia muutused.

II tüüpi diabeetikutel on juba diabeedi diagnoosimisel 20%-l välja kujunenud reetina muutused, 10 aastat hiljem esineb muutusi 30%-l patsientidest ja üle 15aastase anamneesi korral üle 60%-l.