Diabeetiline jalg vajab igapäevast hoolt ja järelevalvet.

29.05.2017

Diabeetiline jalg vajab igapäevast hoolt ja järelevalvet

Kadri Penjam

Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente vastu võttev veresoontekirurg Veronika Palmiste kinnitab, et diabeetikutele on esmatähtis hoida haigus kompenseeritud ja veresuhkur normi piires.

„Pikaajaline diabeet toob kaasa kogu organismi hõlmavaid tüsistusi – näiteks silmade, neerude ja veresoonkonda hõlmavaid probleeme. Mida paremini veresuhkru tase kontrolli all hoida, seda kaugemale tulevikku on võimalik tüsistusi lükata,“ kinnitab veresoontekirurg.

Hooli oma tervisest eelkõige ise!

Võib juhtuda, et diabeet diagnoositakse hoopis mõne muu uuringu käigus või ilmneb mõni terviseprobleem – kehakaalu järsk langus, kooma, insult, infarkt, labajala mädanik, mida ravides selgub kaasuvalt ka diabeet. Reaalsuses tähendab see seda, et veresuhkur on olnud juba pikemat aega normi piirest kõrgem ja laastanud organismi.

Eesti Vabariigis on diabeedi näol tegu ühe kõige paremini toetatud haigusega, mille puhul on oluline roll haiguse kontrolli all hoidmisel eelkõige patsiendil endal. Kindlasti tasub meeles pidada, et digisüsteemide ajastul on kogu patsiendi kohta käiv info kompaktselt nähtav kõigile temaga kokkupuutuvatele arstidele.

„Eelkõige peaks patsient mure korral pöörduma oma perearstile, kes teostab läbivaatuse, toimub jalal asetsevate pulsside katsumine, ning selgitab välja, kas on vajalik saatekiri veresoontekirurgi või mõne muu eriarsti juurde,“ selgitab Palmiste.

Diabeet on haigus, mis kiirendab arterite lupjumist ning veresoontekirurgi vastuvõtule jõuavad diabeetikud valutava jala, jalal asetseva haavandi või gangreeniohuga. Olenevalt olukorrast otsustab veresoontekirurg seejärel ravimeetodi.

„Haavandi puhul suuname patsiendi edasi haavaõe juurde. Samuti on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas ravipediküüri võimalus, kuhu saavad diabeetikud pöörduda saatekirja alusel teatud kordi aastas tasuta. See on võimalus hoolitseda oma jalgade tervise eest, vältida kodus tekkida võivaid nahavigastusi ning hoida tüsistuste oht minimaalne,“ selgitab Palmiste.

Kõik võimalused amputeerimise vältimiseks

Ida-Tallinna Keskhaiglas on olemas ühtlasi diabeetilise jala konsiilium, mis koguneb keerulisemate juhtumite korral. Sinna kuuluvad labajalaprobleemidega tegelev ortopeed Vahur Metsna, endokrinoloog Ulvi Merendi, veresoontekirurg Veronika Palmiste, ortoosimeistrid Anti Pigul ja Artjom Timtšuk ning diabeetilise jalaravi õde Irina Djatšenko.

Diabeetilise jala konsiilium pakub multidistsiplinaarset lähenemist, mis tähendab seda, et jääb ära patsiendi jooksutamine, hoitakse kokku ajakulu ja kõik vajalikud spetsialistid on korraga infoväljas.

Tegemist on Eestis esimese sellelaadse konsiiliumiga, tihedat koostööd tehakse Rootsi Karolinska Ülikooliga, kus on juba 20 aasta pikkune kogemus diabeetilise jala ravis. Siin tegeletakse nende patsientidega, kellel on oht kaotada jalg.

„Esmased võimalused päästa patsiendi jalg on surve eemaldamine haavandilt – ortoosimeister valmistab patsiendile just tema jalale sobiliku ravijalatsi. Arterikahjustuse korral on ITKs olemas võimalus ja pädevus valida kahe raviviisi vahel: soonesisene korrektsioon, samuti tavapärane veresoontekirurgia. Esmalt püütakse arterikahjustus parandada, seejärel toimub edasine ravi antibiootikumidega,“ selgitab veresoontekirurg.

Alati tasub meeles pidada, et diabeetikul on oht kordushaavandi tekkeks, sestap on oluline nii regulaarne ravipediküür kui ka esmane haigust kontrolli all hoidev diabeediravi.

Veresoontekirurgi vastuvõtule jõuavad patsiendid, kel diabeedidiagnoos olnud paarkümmend aastat. „Noorim gangreeniohuga patsient on olnud seni 30 aastane, diabeetiline jalg ilma arterikahjustuseta aga diagnoositud noorimana 25 aastasel patsiendil. Seega ei tasu ekslikult arvata, et tegu on vanemate inimeste probleemiga ning et noori see ei puuduta,“ kinnitab Palmiste.