Mõnikord tundub, et su veresuhkur tõuseb ilma nähtava põhjuseta. Tegelikult on sel alati põhjus, ka siis, kui kasutad igapäevaselt insuliinipumpa.
1) Insuliiniannuse vale arvutamine.
2) Toidus olevate süsivesikute koguse vale arvutamine.
3) Toiduvalkude ja -rasvade väljajätmine insuliini annuse arvutamisel.
4) Toidu imendumise ja insuliini maksimaalse toime tippude mittevastavus – piisava intervalli puudumine insuliini ja toidu manustamise vahel.
5) Ebapiisav basaalinsuliini annus ja/või selle jaotus basaalprofiili suhtes.
6) Ajutise baastaseme funktsiooni ebaõige kasutamine.
7) Infusioonisüsteemi paigaldamine lipodüstroofia korral.
8) Infusioonisüsteemi paigaldamise tehnika eiramine.
9) Infusioonikomplekti kasutamine soovitatust kauem.
10) Kanüüli ummistus.
11) Aegunud insuliini kasutamine.
12) Insuliini vale säilitamine – kontrolli temperatuuri külmkapis!
13) Mahuti täitmine külma insuliiniga.
14) Insuliini kasutamine reservuaaris üle 72 tunni (täida see 3 päeva jooksul vajaliku kogusega + 20–30%).
15) Mullide olemasolu paagis.
16) Hüpoglükeemia liigne leevendamine.
17) Insuliinitundlikkuse muutus pärast hüpoglükeemiat.
18) Kofeiin.
19) Stress.
20) Suitsetamine.
21) Anaeroobne kehaline aktiivsus.
22) Füüsilise aktiivsuse vähenemine (20% või rohkemgi igapäevasest kehalisest aktiivsusest, mida on mugav arvestada nt päeva jooksul tehtud sammude arvu järgi).
23) Aktiivse kasvu periood.
24) Progesterooniravimite kasutamine.
25) Menstruaaltsükli teine faas (pärast ovulatsiooni).
26) Raseduse teine ja kolmas trimester.
27) Kehakaalu tõus.
28) Äge nakkushaigus.
29) Mis tahes kroonilise haiguse ägenemine.
30) Krooniline infektsioon (näiteks hammaste lagunemine, tonsilliit), mis võib olla asümptomaatiline.
31) Esimesed päevad pärast vaktsineerimist.
32) Sidekoehaigused (reumatoidartriit, luupus jm).
33) Tugev valu.
34) Allergiline reaktsioon.
35) Kilpnäärme alatalitlus.
36) Kilpnäärme ületalitlus.
37) Kortisooli (neerupealiste või hüpofüüsi haigus) suurenenud produktsioon.
38) Glükokortikoidide rühma kuuluvate ravimite (deksametasoon, prednisoloon jt) kasutamine mis tahes kujul – sissehingamise teel, suu kaudu, veenisiseselt.
39) Interferoonipreparaatide kasutamine.
40) Vedelikupuudus.
41) Ketoos (ketoonkehad, mis määratakse veres ja/või uriinis).
42) Hüpotermia, külmumine.
43) Kuumus/päikesepaiste, päikesepõletus.
44) Ebapiisav puhkus.
45) Katkestatud uni.
46) „Vale tõus“ – määrdunud käed veresuhkru mõõtmisel.
47) „Vale tõus“ – pika kalibreerimisega arvesti kasutamine.
48) „Vale tõus“ – aegunud arvesti testribade kasutamine.
Tekst: Diabet Connect
Foto
2) Toidus olevate süsivesikute koguse vale arvutamine.
3) Toiduvalkude ja -rasvade väljajätmine insuliini annuse arvutamisel.
4) Toidu imendumise ja insuliini maksimaalse toime tippude mittevastavus – piisava intervalli puudumine insuliini ja toidu manustamise vahel.
5) Ebapiisav basaalinsuliini annus ja/või selle jaotus basaalprofiili suhtes.
6) Ajutise baastaseme funktsiooni ebaõige kasutamine.
7) Infusioonisüsteemi paigaldamine lipodüstroofia korral.
8) Infusioonisüsteemi paigaldamise tehnika eiramine.
9) Infusioonikomplekti kasutamine soovitatust kauem.
10) Kanüüli ummistus.
11) Aegunud insuliini kasutamine.
12) Insuliini vale säilitamine – kontrolli temperatuuri külmkapis!
13) Mahuti täitmine külma insuliiniga.
14) Insuliini kasutamine reservuaaris üle 72 tunni (täida see 3 päeva jooksul vajaliku kogusega + 20–30%).
15) Mullide olemasolu paagis.
16) Hüpoglükeemia liigne leevendamine.
17) Insuliinitundlikkuse muutus pärast hüpoglükeemiat.
18) Kofeiin.
19) Stress.
20) Suitsetamine.
21) Anaeroobne kehaline aktiivsus.
22) Füüsilise aktiivsuse vähenemine (20% või rohkemgi igapäevasest kehalisest aktiivsusest, mida on mugav arvestada nt päeva jooksul tehtud sammude arvu järgi).
23) Aktiivse kasvu periood.
24) Progesterooniravimite kasutamine.
25) Menstruaaltsükli teine faas (pärast ovulatsiooni).
26) Raseduse teine ja kolmas trimester.
27) Kehakaalu tõus.
28) Äge nakkushaigus.
29) Mis tahes kroonilise haiguse ägenemine.
30) Krooniline infektsioon (näiteks hammaste lagunemine, tonsilliit), mis võib olla asümptomaatiline.
31) Esimesed päevad pärast vaktsineerimist.
32) Sidekoehaigused (reumatoidartriit, luupus jm).
33) Tugev valu.
34) Allergiline reaktsioon.
35) Kilpnäärme alatalitlus.
36) Kilpnäärme ületalitlus.
37) Kortisooli (neerupealiste või hüpofüüsi haigus) suurenenud produktsioon.
38) Glükokortikoidide rühma kuuluvate ravimite (deksametasoon, prednisoloon jt) kasutamine mis tahes kujul – sissehingamise teel, suu kaudu, veenisiseselt.
39) Interferoonipreparaatide kasutamine.
40) Vedelikupuudus.
41) Ketoos (ketoonkehad, mis määratakse veres ja/või uriinis).
42) Hüpotermia, külmumine.
43) Kuumus/päikesepaiste, päikesepõletus.
44) Ebapiisav puhkus.
45) Katkestatud uni.
46) „Vale tõus“ – määrdunud käed veresuhkru mõõtmisel.
47) „Vale tõus“ – pika kalibreerimisega arvesti kasutamine.
48) „Vale tõus“ – aegunud arvesti testribade kasutamine.
Tekst: Diabet Connect
Foto
