MIDA TEHA? Kui laps tahab liikuda

24.05.2022
MIDA TEHA? Kui laps tahab liikuda

Liikumine on lapse loomulik olek, mida tasub soodustada ka diabeedi korral, sest see aitab parandada mitmeid olulisi tervisenäitajaid.

Rohkete teadusuuringutega on tõestatud, et kehaline aktiivsus soodustab organismis suhkru ja rasva ainevahetust, mõjub hästi südamele ja vererõhule, parandab lihaste toonust, maandab pingeid, pakub positiivseid emotsioone ja tõstab enesehinnangut. Diabeedi korral paraneb lisaks insuliinitundlikkus, väheneb insuliinivajadus ja leeveneb diabeedile iseloomulik hapnikupuudus.

Treening vs kehaline aktiivsus

MTÜ Diabeedispetsialistid juhatuse liige Maarja Randväli ütleb, et füüsiline aktiivsus on üldtermin, mis koondab enda alla kõik energiatarbimist suurendavad tegevused, alates koristamisest ja batuudikeskuses sünnipäeva pidamisest, lõpetades aktiivsete mängude, jalutamise ja jalgrattasõiduga. Treening on füüsilise aktiivsuse spetsiifilisem vorm, mis on struktureeritud ja välja töötatud füüsilise vormi arendamiseks. „Füüsiline aktiivsus ja treening on mõlemad olulised,“ märgib Randväli ja lisab, et mõlemal on tähtis roll diabeedi raviplaanis. „On tõestatud, et treening parandab veresuhkru regulatsiooni, vähendab kardiovaskulaarseid riskitegureid, aitab kehakaalu langetada ja heaolu parandada. Füüsiline aktiivsus on 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele sama oluline kui ülejäänud elanikkonnale, kuid selle roll diabeedikomplikatsioonide ennetamisel ja vere glükoosisisalduse reguleerimisel ei ole nii selge kui 2. tüüpi diabeedi puhul.“ 1. tüübi diabeedi puhul aitab treening spetsialisti sõnul parandada mitmeid olulisi näitajaid nagu triglütseriidide tase, LDL, vööümbermõõt ja KMI. Suurema intensiivsusega treeningut on seostatud A1C ja füüsilise vormi paranemisega. Füüsilist aktiivsust ja treeningut tuleb soovitada ja määrata igale diabeetikule, et hoida glükeemiat ja üldist tervist kontrolli all.

Soovitused vs vajadused

Sportimisega seotud soovitused ja ettevaatusabinõud sõltuvad Maarja Randväli sõnul diabeeditüübist,

vanusest, aktiivsustasemest ja haigusega seotud tervisekomplikatsioonide olemasolust. „Lapsed ja noorukid, kellel on 1. või 2. tüübi diabeet või prediabeet, peaksid päevas 60 minutit või rohkemgi tegelema mõõduka või suure intensiivsusega aeroobse tegevusega, millest suure intensiivsusega tegevused luu- ja lihaskonna tugevdamiseks peaksid toimuma vähemalt kolmel päeval nädalas. Noorematel ja füüsiliselt paremas vormis inimestel võib suure intensiivsusega treeningu või ringtreeningu puhul piisata lühemast perioodist, minimaalselt 75 minutist nädalas.“

Diabeediõe sõnul tuleks kõiki lapsi (sh diabeedi ja prediabeediga) julgustada regulaarselt füüsiliselt aktiivne olema. Koormus on seejuures sobiv, kui laps higistab, hingamissagedus on tõusnud, kuid ta saab vabalt rääkida. Oluline on ka süstemaatilisus, mis tagab selle, et veresuhkru muutusi on kergem ennustada ning lihtsam on arvestada, kui palju lisasööki laps vajab. Tulemuseks on nii paremad tervisenäitajad kui ka elukvaliteet.

Kehaline pingutus langetab veresuhkrutaset, kuna sama insuliinikoguse abil omastavad lihasrakud verest suurema koguse glükoosi kui puhkeseisundis. Pikemalt kestva pingutuse korral kasutatakse ära ka glükoosivarud lihastes. See tähendab, et insuliinikogust vähendamata alandab füüsiline aktiivsus veresuhkrutaset nii sportimise ajal kui ka kuni 24 tundi hiljem, sest siis hakkavad lihased taastama oma glükoosivarusid. Kuid mõnikord võib sporti tehes veresuhkrutase hoopis tõusta – kui insuliini on liiga vähe või tegemist on pingelise olukorra või lühikese ja intensiivse pingutusega.

Tõus vs langus

Maarja Randväli rõhutab, et diabeedi korral on oluline teada, kuidas füüsiline aktiivsus veresuhkru taset mõjutab. Kuna sportimine võib veresuhkrusisaldust nii suurendada kui ka vähendada, on oluline veresuhkrut mõõta nii enne trenni, trenni ajal, pärast trenni, mõni tund hiljem kui ka öösel kella 2–3 paiku. Soovituslik veresuhkrunäit on enne trenni 6–10 mmol/l, see ei tohi olla alla 5–6 mmol/l ega üle 15 mmol/l.

diabeediga laps


Foto: Pavel Danilyuk / Pexels

Kõrge näidu korral soovitab spetsialist mõõta ketokehade sisaldust. Kui veres on ketokehad, on see märk insuliini puudujäägist ning sellisel juhul tuleks trenn edasi lükata, annustada korrigeeriv insuliinidoos ja veenduda, et veresuhkrutase hakkab langema. Kui ketokehi ei ole, piisab kõrge veresuhkru korrigeerimisest ja võib kohe sportima hakata.

Arvestades, et lühitoimelise insuliini toimeaeg on 2–4 tundi, alandab trenni eel manustatud insuliin veresuhkrutaset ka sportimise kestel. Tavaliselt lapse organism esimese pooltunni jooksul trennis lisasüsivesikuid ei vaja, kuid seejärel võib treenija vajada olenevalt veresuhkrutasemest iga 30 minuti järel 10–15 g süsivesikuid. Vormi paranedes ei ole enamasti nii palju lisasüsivesikuid trenni ajal vaja – seepärast ongi oluline järjekindlalt veresuhkrut mõõta, et insuliini ja süsivesikute koguseid organismi vajaduste järgi korrigeerida.

Mida peab teadma, kui diabeediga laps tahab sportida

— Teavita kehalise kasvatuse õpetajat, treenerit ja trennikaaslasi lapse diabeedist, et nad teaksid, mida madala veresuhkrutaseme korral teha. Vajadusel jaga spetsiifilist infot suurenenud füüsilisest aktiivsusest tingitud madala veresuhkrutaseme ja kõrge või madala veresuhkrutasemega trenniaegade vahelejätmise võimalusest. 

— Pane lapsele alati trenni kaasa nn suhkruhaiguse esmatarbekaubad, sh mõõtur, insuliin, glükogeen ja suupisted. Samuti on hea kaasas kanda mõnda suhkrut sisaldavat jooki, mida intensiivse treeningu ajal rüübata, et hoiduda madalast veresuhkrust. Sõltuvalt sellest, milline on veresuhkur enne trenni, võib vaja minna ka süsivesikurikkaid suupisteid. 

— Arvesta, et diabeet ei takista lapsel liikumast ega olemast parim versioon iseendast. Maailmas on palju 1. tüübi diagnoosiga sportlasi, kes saavad oma haiguse ja sportimisega suurepäraselt hakkama. Sportimine diabeediga nõuab lihtsalt mõningaid ekstra samme, et laps tunneks end trennis turvaliselt ja saaks liikuda terviseks.

TEKST Ülli Plink 
FOTO 

 

Transpordiviisid:

omniva transport