Veresuhkru mõõtmine – kas ainult diabeetikuile või vajalik ka neile, kes suhkruhaigust ei põe?

29.08.2022
Veresuhkru mõõtmine – kas ainult diabeetikuile või vajalik ka neile, kes suhkruhaigust ei põe?

On üsna tavapärane, et igati terved inimesed jälgivad nutivahendi abiga päevas tehtud sammude arvu, une kvaliteeti, kaalu, vererõhku või pulsisagedust. 

Moodne tehnoloogia annab võimaluse sõrmeotsa torkimata üsna lihtsal moel mõõta ning nutikast äpist jälgida ka veresuhkru taset. Kuidas seda teha saab ja kas oma veresuhkrut võiksid pidevalt jälgida ka need, kes diabeeti ei põe?

Tehnoloogia aitab tõhusalt hallata veresuhkru taset

Aastakümneid oli diabeetikute jaoks ainus võimalus veresuhkru kontrollimiseks näpuotsast vere võtmine. Ebameeldiv ning tüütu – kas pole? Juba mõned head aastad tagasi on tänu tehnoloogia arengule uued tuuled puhumas ka selles vallas ning pidev glükoosimonitooringu süsteem ehk CGM (ingl k continuous glucose monitoring) teinud suhkruhaigete elu pisut lihtsamaks. 

CGM (nagu näiteks Medtrum A7+) tähendab väikest, enamasti õlavarrele või kõhule kleebitud mikronõelaga andurit, mis mõõdab teatud regulaarsusega ja hõlpsalt veresuhkru taset. Tulemus kuvatakse spetsiaalses vastuvõtjas või edastatakse kasutaja nutiseadmesse. Uuringud kinnitavad, et CGM-i kasutajatel on veresuhkru tase enamasti  tõhusamalt kontrollitud ning diabeet hallatud paremini, kui glükomeetri kasutajatel.

Kas veresuhkrut võiksid regulaarselt jälgida ka terved, diabeedita inimesed?  Ning kas CGM-ist võiks olla kasu tervele inimesele?

Mida ütlevad uuringud?

Tuleb tunnistada, et uuringuid sellest, kas diabeedita inimestel on CGM-i abiga veresuhkru jälgimisest kasu, on olemas suhteliselt vähe. 

Ühes 2020. Aastal avaldatud uuringus vaadeldi diabeedita, istuva elustiiliga ja ülekaalulisi või rasvunud inimesi. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas CGMi kasutamine ja veresuhkru taseme monitoorimine aitab suurendada kehalist aktiivsust. Uuritavad kasutasid 10 päeva jooksul CGM-i, neile selgitati tulemusi ja nõustati tervisespordi osas. Selgus, et pärast nõustamist olid uuritavad motiveeritud rohkem treenima.

2020. aastal on tehtud ka põhjalikum retrospektiivne uuring, milles osales 153 tervet, suhkruhaiguseta inimest, kellel paluti jälgida veresuhkru taset mõnda aega pideva glükoosimonitooringu süsteemi abil. Selgus, et umbes 96% mõõtmistest oli uuritavate veresuhkru tase normaalne või peaaegu normaalne ning olulist tervisekasu pidev jälgimine ei toonud.

Seega seni, kuni ei ole tehtud rohkem, pikaajalisemaid ja täpsemaid uuringuid, mis tõestaksid CGM-i kasutamise väärtust diabeedita inimeste jaoks, ei saa kindlalt öelda, kas nende süsteemide kasutamiseks kulutatud raha ja aeg toob tervise kasu või mitte. 

Kas ja millal peaks terve inimene veresuhkru taset mõõtma?

Pidev veresuhkru taseme jälgimine ei ole tervetele inimestele näidustatud. Aeg-ajalt on see aga siiski vajalik, sest diabeeti nimetatakse hiiliva algusega haiguseks. Veresuhkru taset teades saab haigust ennetada ja vajadusel, näiteks prediabeedi tekkides kiirelt sekkuda. 

Tervetel inimestel soovitatakse veresuhkrut perearsti juures mõõta üldjuhul iga kolme aasta järel. 

Eelkõige peaksid seda regulaarselt tegema ülekaalulised (kehamassiindeks rohkem kui 25) ning need, kellel on mõni teine suhkruhaiguse riskifaktor (nt kõrge vererõhk või kolesteroolitase või geneetiline eelsoodumus). Pärast 45. eluaastat või siis, kui diagnoositud on prediabeet või esinenud rasedusdiabeet, soovitatakse veresuhkrut kontrollida kord aastas. 

Tasub teada, et kui n-ö tühjakõhu veresuhkru tase on üle 6,0 mmol/l, tuleb hakata uurima, milles on põhjus. Ühekordne kõrge veresuhkru näit ei tähenda siiski tingimata diabeeti. Eriti kui see on saadud vahetult pärast söömist. Normist kõrgemat veresuhkru taset võib lisaks einele põhjustada ka näiteks põletik organismis või ka stress.

Kui aga veresuhkrut on mõõdetud hommikul tühja kõhuga ja see on paar korda järjest kõrgenenud, on soovitatav igaks juhuks arstiga nõu pidada.

Diabeetikuile vaieldamatult vajalik

Diabeetikute jaoks on regulaarne veresuhkru jälgimine vaieldamatut vajalik ja nagu öeldud, kinnitavad uuringud CGM-i kasu tervisele. Diabeedi puhul on ravi peamine eesmärk hoida veresuhkru tase normaalse vahemiku lähedal. See aitab vältida tagasilööke ja tüsistusi, pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti.

Lisaks sellele, et CGM-i abiga saab veresuhkru taset mõõta lihtsalt, ilma sõrmeotsast proovi võtmata, võimaldab CGM ka varasemat sekkumist probleemide korral. Targad seadmed nimelt oskavad anda märku, kui veresuhkur muutub ohtlikult madalaks või kõrgeks. Lapse seadme puhul on häire võimalik edastada näiteks lapsevanemale. Lisaks saab soovi korral mõõtmise tulemusi jagada veebis näiteks raviarstiga.

Endokirnoloog Marju Past nõustub, et CGM on väga hea asi ning aitab suhkruhaigust kenasti hallata. Ta toonitab aga diabeetikuile kaht tähtsat asja. 

Esiteks –  CGMi kasutajast diabeetikul peab kindlasti olema kodus või ka näiteks reisil viibides tagavaraks ka glükomeeter. Kui CGM-iga peaks midagi juhtuma või tekkima tehniline rike, ei tohi veresuhkur mõõtmata jääda ning vajadusel saab siis kasutada glükomeetrit. 

Teine oluline asi on langetada otsus, kas kasutada igapäevaselt veresuhkru taseme mõõtmiseks CGM-i või veresuhkrut, mitte hakata ühe vahendiga saadud tulemust teisega üle kinnitama. 

Ta nendib, et kes on vahetanud glükomeetri CGM-i vastu, võivad alguses olla pisut raskustes, kuna näidud on mõnikord harjumuspärasest erinevad. 

“Sageli tahetakse sel puhul sensori tulemus glükomeetriga üle kontrollida, kuid elu ei ole Exceli tabel, vaid pisut “lainetav” ning üks kindel süsteemi valida ja seda ka kasutada tulebki just seetõttu, et on vahe, kas proov võetakse koevedelikust või sõrmeotsast saadud verest ja on normaalne, kui need näidudki “lainetavad” ehk on veidi erinevad. See aga tekitab segadust ja ei teata, missugust tulemust parasjagu usaldada,” selgitab dr Past. 

Ta soovitab, et sensoriga on vaja teha lihtsalt rahu, konsulteerida vajadusel arsti, õe või sensoritootja tehnilise toega (Medtrumi toe kontaktid leiad vajadusel veebilehelt veresuhkur.ee) ning teha otsus, millega edaspidi veresuhkrut mõõta. “Lähtuda tuleb ühest aparaadist, mitte mõõta paralleelselt kahega ja tekitada seeläbi segadust,” toonitab dr Past veelkord.

Transpordiviisid:

omniva transport