Kuna hetkel esineb Itella Smartposti Äriklienditeeninduses tõrkeid, siis palume saadetise postitamiseks valida hetkel vaid Omniva. Täname!

Sellel aastal on maailma diabeedipäev suunatud info ligipääsetavusele diabeedi kohta. Seega jagame siin mõned kasulikud lingid:

https://worlddiabetesday.org/

Eestis tähistatakse 19. novembril diabeedipäeva virtuaalselt ja kohapeal:
https://www.diabeedipaev.ee/

Kui armastad magusaid toite ja jooke, aga soovid suhkru tarbimist hoida mõistlikkuse piires ning ohjata veresuhkru taset, oled tõenäoliselt proovinud kasutada valge suhkru asemel ka mõnd alternatiivset magustajat – pruuni suhkrut, mett, siirupit, suhkruasendajat või muud sarnast. 

Teeme selgeks, milline on parim viis magusaisu rahuldamiseks nii, et veresuhkur, mille normaalne tase tervel inimesel on 4-7  mmol/l, oleks võimalikult hästi hoitud. 

Linus Medicali tootespetsialist Maria Haavik viitab aga, et lisaks tervislikule toitumisel on diabeetikutel tänapäeval võimalik veresuhkrut kontrolli all hoida pideva glükoosimonitooringu süsteemi ehk CGM-i abil. “CGM ohjab suhkruhaigust palju paremini kui vereprooviga jälgimine, kuna monitooring toimub pidevalt,” rõhutab Haavik.

Alternatiivsed magustajad pole sugugi paremad

Diabeedikooli kogemusnõustaja, toitumisterapeut ning koka eriala õpetaja Maire Vesingi (vaata täpsemalt www.eritoitumine.ee) selgitab, et liigne suhkru tarbimine põhjustab veresuhkru taseme järske kõikumisi ning kiirele tõusule järgnenud langus paneb himustama uusi magusadoose. Valge suhkur on kõrgelt rafineeritud toode ning ei sisalda Vesingi sõnul muid toitaineid peale glükoosi ja fruktoosi. 

Valge suhkru alternatiiviks peetakse näiteks toorroosuhkrut, palmisuhkrut, indiaanisuhkrut, vahtra-, agaavi-, jakoonijuure- ja kasesiirupit, mett. Need alternatiivid lagunevad aga seedimisel samuti glükoosiks ning mõjutavad veresuhkru taset sarnaselt lauasuhkruga. Seetõttu on neil suhkruil ja siirupeil tervisele valge suhkruga sarnane mõju. 

Maire Vesingi suunab, et magustajana on võimalik kasutada ka mitmeid vitamiinirikkaid toiduaineid, mis küll tõstavad veresuhkru taset, kuid sisaldavad ka muid toitaineid. (Soots: 2018: 132). Seega tuleb ka nendega toitu magustades arvestada nende süsivesikute sisaldust.  

Sellised toiduained on Vesingi sõnul nt marjad, banaan, mango, muskaatkõrvits, maguskartul, datlid, mooruspuu marjad, kuivatatud ploom, teised kuivatatud puuviljad, rosinad, goijmarjad, viigimarjad, kaneel, India pähkel, Kreeka pähkel, pekaanipähkel, sarapuupähkel, jaanikaunapulber ehk carob, luukum-marmelaadipuu viljade pulber ja tervikviljad, kookosjahu, kookoshelbed, kookoslaastud, mandlid, mandlijahu, mandlilaastud. 

Parem suutäis soolast kui maotäis magedat

Vesingi toob välja, et talle endale meeldib toitu maitsestades kasutada ütlust parem suutäis soolast kui maotäis magedat. 

“Minu jaoks tähendab see maitsva toidu nautimist ning küllastustunde saamist juba väikesest toidukogusest. Kui maius-magustoit on magustatud suhkruasendajaga, mis annab küll magusa maitse, kuid mitte kaloreid, võib organismis tekkida vastupidine reaktsioon – naudingutunnet ei esine ning kipume sööma selle võrra rohkem,” viitab Vesingi. 

Ta lisab, et läbi selle jõuab meie organismi küll vähem magusainet, kuid rasva ja teiste toitainete kogus (tärklis, loomne valk ja rasv) kipub mitmekordistuma. Tulemuseks on veresuhkru kõikumised ning liigse rasva ja valgu korral võib jääda veresuhkur kõrgeks pikemaks ajaks. Nii ei saavutata aga suhkru asendamise tegelikku eesmärki: vähendame suhkru arvelt küll kiirete süsivesikute sisaldust toidus, kuid sööme rohkem ning tagajärjeks on suurem kogus kaloreid ja veresuhkru taseme tõus teiste toitainete arvelt. Seega pole oluline mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. 

Lisaks tuleb Vesingi sõnul mõelda magusaisu tegelike põhjuste peale. Selleks võivad olla näiteks vähene ööuni, toitainete puudus, ühekülgne toitumine või stress. Ta suunab mõtlema sellele, et asendades toidus magusaine ei lahendata tegelikult põhiprobleemi, vaid püüame seda varjata ning ise ennast petta.

Aga kuidas siis toimida?

Maire Vesingi sõnul oleks tark teha nõnda, et vähendad toitudes suhkru kogust ning sööd korraga väiksema koguse magustatud toitu. Väiksema magusainete koguse korral treenime oma maitseretseptoreid tunnetama magusat maitset väiksema magusainete kogusega. 

Muidugi peaks eelistama tasakaalustatud tervislikku menüüd ja paha ei tee ka armastada toitu, mida sööd. Rafineeritud süsivesikute asemel võiks tervislikuks vahepalaks või magustoiduks süüa järgmisi asju.

• Vähemagusad puuviljad ja marjad koos pähklite ja seemnetega.
• Täisteraleib, karask või seemnekreekerid taimsete määretega.
• Maitsestamata jogurt või kohupiim köögiviljade, marjade ning pähklite ja seemnetega.
• Smuutid puuviljade ja marjadega, eelistades madalama GK (glükeemilise koormusega) vilju.
• Maapähklivõist, mandlitest või seesamiseemnetest valmistatud ampsud.
• Lisa küpsetistesse köögivilju (nt suvikõrvits, porgand, peet) ning kasuta kuivainena madalama GK-ga mandli- ja kookosjahu või kiudaineterikast toortatra- või täisterakaerajahu.

Toidust, mis sisaldab rohkem aeglasi süsivesikuid, seega madala GK-ga toidust, imendub ka suhkur verre stabiilsemalt pikema aja jooksul. Tulemuseks on veresuhkru taseme aeglasem tõus, kui ainult kiireid süsivesikuid tarbides. 

Seetõttu ongi hea puuviljade ja marjade kõrval tarbida pähkleid, seemneid või hapendatud piimatooteid. Mida rohkem on toidus kiudaineid (köögiviljad, ka kaunviljad, puuviljad, marjad, pähklid, seemned, täisteraviljatooted), seda madalam on toidu GK. Suurema kiudainetesisaldusega toitu sööme korraga ka vähem, sest tänu kiudainete veesidumisvõimele tekib täiskõhutunne kiiremini.

Toidu GK mõjutavad toidu töötlemisviis, samuti toidus sisalduvad rasvad ja valgud. Piisav kogus valke ja häid rasvu (pähklid, seemned, maitsestamata jogurt, keefir, kohupiim, kodujuust jne) aeglustab Vesingi sõnul toidus sisalduvate süsivesikute imendumist ning aitavad veresuhkrul stabiilsena püsida. Samuti aeglustavad valgud ja rasvad mao tühjenemist ning vähendavad magusaisu. 

“Kokkuvõtteks: kombineeri kiudaineterikkaid toiduaineid täisväärtuslike valkude ja heade rasvadega,” soovitab Maire Vesingi. 

Tehnoloogia aitab ohjata veresuhkrut

Lisaks tervislikule toitumisele aitab diabeetikutel veresuhkrut ohjata ka kaasaegne tehnoloogia. Aastakümneid oli diabeeti põdejatel  ainus võimalus veresuhkru kontrollimiseks näpuotsast päevast-päeva vere võtmine ning glükomeetri ja testribadega toimetamine. 

Linus Medicali tootespetsialist Maria Haavik viitab, et praegu on uued tuuled puhumas ka selles vallas ning CGM (ingl k continuous glucose monitoring) ehk pideva glükoosijälgimise süsteem ei vaja kapilaarvere võtmist sõrmeotsast. 

Glükoosisensor on paigaldatud nahale ning see mõõdab pidevalt glükoositaset koevedelikust. Transmitteri ehk saatja abil edastatakse näidud otse kasutaja nutitelefoni.  Samuti annab näitude pidev edastamine reaalse pildi kasutaja veresuhkru taseme kõikumistest ööpäeva jooksul. Graafikuid on võimalik uurida ka tagantjärele, näiteks kindla kuupäeva järgi andmeid otsides.

Pideva glükoosimonitooringu süsteemiga (nagu näiteks Medtrum A7+) on võimalik oma veresuhkur paremini kontrolli all hoida ning tervishoiutöötajal igati lihtsam ravi optimeerida ja/või määrata.

Ka uringud kinnitavad, et CGM-i kasutajatel on veresuhkru tase enamasti  tõhusamalt kontrollitud ning diabeet hallatud paremini, kui glükomeetri kasutajatel.

Suurem koroonakriis tundub õnneks möödas olevat ja praegu kaitsemaskikandmine kohustuslik ei ole. Ent kas kas selle võiks viiruste hooajal siiski vabatahtlikult välja kraamida? Miks ja missugustel puhkudel seda teha? Ja kas koju tagavaraks ostetud aegunud maskid tuleb lennutada prügikasti või võib need siiski ära kasutada?

Kaitse ennast ja teisi

Terviseameti soovitus on, et kuigi kohustust maski kanda praegu ei ole, võiks kõik, eriti aga riskirühmadesse kuulujad seda rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis siiski teha. 

Ka City Tervisekliiniku õendusjuht Eliise Berens nõustub sellega ning sõnab, et isegi kui kaitsemaskide kandmist enam kohustuslikuks ei tehta, võiks seda siiski teatud puhkudel vabatahtlikult kanda, sest maski kandes saad kaitsta nii iseennast kui ka teisi. 

“Kui inimene tunneb, et vajab kaitset seoses nõrga tervisega või tunneb end ebakindlana rahvarohketes kohtades, on maski kandmine igati õigustatud ja soovituslik. Samamoodi – kui endal on haigussümptomid, aitab mask kaitsta teisi, eriti immuunsüsteemi probleemidega või riskirühma kuuluvate inimeste tervist,” kordab Berens üle. 

 Millistel puhkudel maski kanda? 

Möödunud koroonapuhangu ajal andis maski kandmise suunised valitsus, nüüd aga tuleb selle üle ise otsustada. Mille järgi otsustada, et just nüüd on olukord niisugune, et mõistlik on mask kapist välja kraamida?

Eliise Berens soovitab, et näiteks pärast covidi põdemist on soovitatav mõnda aega kanda maski, eriti kui on veel kestvaid haigustunnuseid. Ta täpsustab, et tegelikult võiks kanda maski ükskõik millise viirushaiguse tunnuste korral, et kaitsta teisi inimesi. 

“Iga viirus nõrgendab inimese tervist ja muudab ta vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele. Kui koroonasse nakatunute arv suureneb, ka siis võiks inimesed olla oma käitumises ettevaatlikumad, ise hinnata oma riske ning sellest tulenevalt vajadusel kanda maski,” suunab Berens.

Ta lisab, et kaitsemaski võiks kanda avalikes rahvarohketes kohtades nagu näiteks ühistransport ja siis, kui puututakse kokku immuunpuudulikkusega inimestega. Sellised kohad on näiteks haiglad ja hooldekodud.  

Kui vajad kaitsemaske, leiad need Linus Medicali e-poest veebileheltwww.veresuhkur.ee. Kampaaniapakkumise raames saad need praegu soetada tõenäoliselt turu parima hinnaga 2 senti/tk, kui ostad terve kasti korraga. 

Kas aegunud mask pakub kaitset?

Kuna mõne aja eest olid kaitsemaskid üsna defitsiitne kaup, soetati neid koju ka tagavaraks. Kas maskid, mille aegumistähtaeg on käega katsuda või juba käes, veel kaitsevad pisikute eest?

Eliise Berens ütleb, et kui maske  sai varutud ette, on mõistlik kontrollida karbilt nende aegumiskuupäeva ja kasutada ära läheneva aegumiskuupäevaga maskid enne, et veenduda, et näokate tagab endiselt maksimaalse efektiivsuse ja vältida nende niisama äraviskamist. 

Kui mask on aegunud, ei tähenda see, et see kaitset ei paku. Lihtsalt maski terviklikkus ei ole vananevate materjalide tõttu nii tugev, kui see oli varem. Maski tootjad ei saa tagada nende igavest toimimist ja efektiivsust. Seega kandke aegunud maske ainult siis, kui nakatumise risk on madal või kui muid valikuid pole. 

Tasub ka meeles pidada, et maske tuleb hoida kuivas kohas või õhutusavadega kotis, et vältida niiskuse kogunemist. See aitab tagada nende pikema kaitsevõime.

Kuidas kasutada maski nii, et sellest ka kasu on?

Uuringud on kinnitanud, et kaitsemaskid aitavad aeglustada COVID-19 põhjustava viiruse levikut. Koos teiste ennetavate meetmetega, nagu vaktsineerimine, sage kätepesu ja füüsiline distants, pärsivad need viiruse levikut.

Eliise Berens suunab, kuidas kanda kaitsemaski nii, et see kaitseks võimalikult tõhusalt viiruste eest.

1. Enne maski ette panemist puhasta käed antiseptikuga või pese sooja vee ja seebiga.
2. Veendu, et mask on puhas, kuiv ja terve.
3. Jälgi, et mask oleks õigetpidi (traadiga vormitav osa jääb nina peale, välisel pinnal olevad voldid lähevad ülevalt alla) ja see katab nii nina, suu kui ka lõua. Mask on maksimaalselt tõhus, kui maski ja näo vahele ei jää ruumi – st vajuta maskil olev traat nina peale vältides õhuruumi.
4. Ära katsu maski, kui mask on näo ees, see suurendab maski saastumist.
5. Maski eemaldamisel väldi esiosa katsumist. Ühekordne mask tuleb visata ohutult selleks ettenähtud prügikonteinerisse ja korduvkasutatavat maski tuleks peale igat kasutamist pesta kõrgel temperatuuril (+60 kraadi).
6. Pärast maski eemaldamist tuleb pesta käed ja kasutada antiseptikumi.
   
   Fotod: Freepik

On üsna tavapärane, et igati terved inimesed jälgivad nutivahendi abiga päevas tehtud sammude arvu, une kvaliteeti, kaalu, vererõhku või pulsisagedust. 

Moodne tehnoloogia annab võimaluse sõrmeotsa torkimata üsna lihtsal moel mõõta ning nutikast äpist jälgida ka veresuhkru taset. Kuidas seda teha saab ja kas oma veresuhkrut võiksid pidevalt jälgida ka need, kes diabeeti ei põe?

Tehnoloogia aitab tõhusalt hallata veresuhkru taset

Aastakümneid oli diabeetikute jaoks ainus võimalus veresuhkru kontrollimiseks näpuotsast vere võtmine. Ebameeldiv ning tüütu – kas pole? Juba mõned head aastad tagasi on tänu tehnoloogia arengule uued tuuled puhumas ka selles vallas ning pidev glükoosimonitooringu süsteem ehk CGM (ingl k continuous glucose monitoring) teinud suhkruhaigete elu pisut lihtsamaks. 

CGM (nagu näiteks Medtrum A7+) tähendab väikest, enamasti õlavarrele või kõhule kleebitud mikronõelaga andurit, mis mõõdab teatud regulaarsusega ja hõlpsalt veresuhkru taset. Tulemus kuvatakse spetsiaalses vastuvõtjas või edastatakse kasutaja nutiseadmesse. Uuringud kinnitavad, et CGM-i kasutajatel on veresuhkru tase enamasti  tõhusamalt kontrollitud ning diabeet hallatud paremini, kui glükomeetri kasutajatel.

Kas veresuhkrut võiksid regulaarselt jälgida ka terved, diabeedita inimesed?  Ning kas CGM-ist võiks olla kasu tervele inimesele?

Mida ütlevad uuringud?

Tuleb tunnistada, et uuringuid sellest, kas diabeedita inimestel on CGM-i abiga veresuhkru jälgimisest kasu, on olemas suhteliselt vähe. 

Ühes 2020. Aastal avaldatud uuringus vaadeldi diabeedita, istuva elustiiliga ja ülekaalulisi või rasvunud inimesi. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas CGMi kasutamine ja veresuhkru taseme monitoorimine aitab suurendada kehalist aktiivsust. Uuritavad kasutasid 10 päeva jooksul CGM-i, neile selgitati tulemusi ja nõustati tervisespordi osas. Selgus, et pärast nõustamist olid uuritavad motiveeritud rohkem treenima.

2020. aastal on tehtud ka põhjalikum retrospektiivne uuring, milles osales 153 tervet, suhkruhaiguseta inimest, kellel paluti jälgida veresuhkru taset mõnda aega pideva glükoosimonitooringu süsteemi abil. Selgus, et umbes 96% mõõtmistest oli uuritavate veresuhkru tase normaalne või peaaegu normaalne ning olulist tervisekasu pidev jälgimine ei toonud.

Seega seni, kuni ei ole tehtud rohkem, pikaajalisemaid ja täpsemaid uuringuid, mis tõestaksid CGM-i kasutamise väärtust diabeedita inimeste jaoks, ei saa kindlalt öelda, kas nende süsteemide kasutamiseks kulutatud raha ja aeg toob tervise kasu või mitte. 

Kas ja millal peaks terve inimene veresuhkru taset mõõtma?

Pidev veresuhkru taseme jälgimine ei ole tervetele inimestele näidustatud. Aeg-ajalt on see aga siiski vajalik, sest diabeeti nimetatakse hiiliva algusega haiguseks. Veresuhkru taset teades saab haigust ennetada ja vajadusel, näiteks prediabeedi tekkides kiirelt sekkuda. 

Tervetel inimestel soovitatakse veresuhkrut perearsti juures mõõta üldjuhul iga kolme aasta järel. 

Eelkõige peaksid seda regulaarselt tegema ülekaalulised (kehamassiindeks rohkem kui 25) ning need, kellel on mõni teine suhkruhaiguse riskifaktor (nt kõrge vererõhk või kolesteroolitase või geneetiline eelsoodumus). Pärast 45. eluaastat või siis, kui diagnoositud on prediabeet või esinenud rasedusdiabeet, soovitatakse veresuhkrut kontrollida kord aastas. 

Tasub teada, et kui n-ö tühjakõhu veresuhkru tase on üle 6,0 mmol/l, tuleb hakata uurima, milles on põhjus. Ühekordne kõrge veresuhkru näit ei tähenda siiski tingimata diabeeti. Eriti kui see on saadud vahetult pärast söömist. Normist kõrgemat veresuhkru taset võib lisaks einele põhjustada ka näiteks põletik organismis või ka stress.

Kui aga veresuhkrut on mõõdetud hommikul tühja kõhuga ja see on paar korda järjest kõrgenenud, on soovitatav igaks juhuks arstiga nõu pidada.

Diabeetikuile vaieldamatult vajalik

Diabeetikute jaoks on regulaarne veresuhkru jälgimine vaieldamatut vajalik ja nagu öeldud, kinnitavad uuringud CGM-i kasu tervisele. Diabeedi puhul on ravi peamine eesmärk hoida veresuhkru tase normaalse vahemiku lähedal. See aitab vältida tagasilööke ja tüsistusi, pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti.

Lisaks sellele, et CGM-i abiga saab veresuhkru taset mõõta lihtsalt, ilma sõrmeotsast proovi võtmata, võimaldab CGM ka varasemat sekkumist probleemide korral. Targad seadmed nimelt oskavad anda märku, kui veresuhkur muutub ohtlikult madalaks või kõrgeks. Lapse seadme puhul on häire võimalik edastada näiteks lapsevanemale. Lisaks saab soovi korral mõõtmise tulemusi jagada veebis näiteks raviarstiga.

Endokirnoloog Marju Past nõustub, et CGM on väga hea asi ning aitab suhkruhaigust kenasti hallata. Ta toonitab aga diabeetikuile kaht tähtsat asja. 

Esiteks –  CGMi kasutajast diabeetikul peab kindlasti olema kodus või ka näiteks reisil viibides tagavaraks ka glükomeeter. Kui CGM-iga peaks midagi juhtuma või tekkima tehniline rike, ei tohi veresuhkur mõõtmata jääda ning vajadusel saab siis kasutada glükomeetrit. 

Teine oluline asi on langetada otsus, kas kasutada igapäevaselt veresuhkru taseme mõõtmiseks CGM-i või veresuhkrut, mitte hakata ühe vahendiga saadud tulemust teisega üle kinnitama. 

Ta nendib, et kes on vahetanud glükomeetri CGM-i vastu, võivad alguses olla pisut raskustes, kuna näidud on mõnikord harjumuspärasest erinevad. 

“Sageli tahetakse sel puhul sensori tulemus glükomeetriga üle kontrollida, kuid elu ei ole Exceli tabel, vaid pisut “lainetav” ning üks kindel süsteemi valida ja seda ka kasutada tulebki just seetõttu, et on vahe, kas proov võetakse koevedelikust või sõrmeotsast saadud verest ja on normaalne, kui need näidudki “lainetavad” ehk on veidi erinevad. See aga tekitab segadust ja ei teata, missugust tulemust parasjagu usaldada,” selgitab dr Past. 

Ta soovitab, et sensoriga on vaja teha lihtsalt rahu, konsulteerida vajadusel arsti, õe või sensoritootja tehnilise toega (Medtrumi toe kontaktid leiad vajadusel veebilehelt veresuhkur.ee) ning teha otsus, millega edaspidi veresuhkrut mõõta. “Lähtuda tuleb ühest aparaadist, mitte mõõta paralleelselt kahega ja tekitada seeläbi segadust,” toonitab dr Past veelkord.

Soojad ilmad ahvatlevad välja kraamima lahtiseid jalanõusid. See tähendab, et lagedale ilmuvad ka mitmesugused jalamured, muuhulgas lõhenenud kannad. Lõhed ei näe head välja, kuid lisaks sellele võivad tekitada kõndimisel valu, praeguneda lausa nõnda sügavalt, et veri väljas, muutuda põletikuliseks ja põhjustada halvemal juhul lausa tõsiseid infektsioone. 

Mis lõhesid tekitab, missugune on kannalõhede ravi ning millal on põhjust pöörduda arstile?

Miks lõhed tekivad?

Kui jalalabade tegelikult üsna tundlik nahk muutub liiga kuivaks, ei veni see enam nii nagu vaja, võib lõheneda ja jätta kandadele praod ehk lõhed. Lisaks kuivusele võib kannanaha pragunemisele hoogu juurde anda muuseas ka näiteks see, et kannad pisut väikeseid jalatseid, oled ülekaaluline või pead tööl pidevalt jalgel püsima. 

Et kannalõhesid ennetada, tuleb nahk hoida korralikult niisutatuna, see tähendab korra või kaks päevas jalgade kreemitamist. Tavaline niisutav kreem ei pruugi karmi tallanaha jaoks olla aga piisav, seetõttu on soovitatav soetada kindlasti septsiaalne jalakreem või palsam, nagu näiteks Dermatonic Once, mida on vaja kanda tallaalustele kahjustunud kohtadele vaid üks kord päevas. 

Esimesed tulemused on näha juba ööpäeva möödudes. 

Mida teha, kui kandadel on lõhed?

Juba tekkinud väga karedat nahka või pisemaid lõhesid saab leevendada kodus. 

Selleks on soovitatav u 10-15minutilise jalavanniga nahk pehmendada. Vette võib lisada mõnd niisutavat ja pehmendavat õli või soola. Seejärel tuleb kandu pimsskivi või õrna kannariiviga ettevaatlikult raspeldada, jalad kuivatada ning tõhusa niisutava jalakreemi või palsamiga sisse hõõruda. Pärast protseduuri tõmba jalga puuvillased sokid, siis imendub hooldusvahend paremini. 

Mida kindlasti teha ei tohi?

On paar asja, mida lõhenenud kandadega kindlasti teha ei tohi, sest nõnda muudad olukorra ainult hullemaks.

• Ära ignoreeri probleemi! Kuivasid lõhenenud kandasid ei tohi jätta tähelepanuta, sest sest probleem iseenesest ei lahene. Aja jooksul muutuvad lõhed tõenäoliselt hoopis sügavamaks ning see suurendab ohtu infektsioonide tekkeks. 
• Ära töötle väga karedaid ja juba pragunema kippuvaid kandasid/taldasid raspliga jõuliselt. See võib vastupidiselt loodetule probleemi hoopis süvendada.
• Ära pese või leota jalgu liiga kuumas vees! Liiga soe vesi kuivatab nahka rohkem, kui arvata oskad, seega kasuta vannis või duši all käies jalgade puhastamiseks leiget vett.
•  Ära kasuta liiga “kangeid” seepe! Vali jalgade hooldamiseks leebetoimeline seep, mis ei kuivata niigi kuivavõitu nahka.

Millal otsida abi spetsialistilt?

Enamasti on kannalõhed tõepoolest vaid kannalõhed, mõningatel juhtudel tuleb neisse aga suhtuda pisut ettevaatlikult, sest lõhesid võivad põhjustada ka teatud haigused. 

Kannanaha paksenemine võib viidata näiteks ekseemile või seeninfektsioonile. Seda võivad soodustada ka psoriaas, kilpnäärme alatalitlus ja diabeet. Eriti tähelepanelik tuleb jalahoolduses olla diabeetikutel, sest diabeetilise neuropaatia korral ja kalluse (mõhnkoe) esinemisel on neil 14 korda suurem risk haavandite tekkeks. Üle kolmveerandi (täpsemalt 80%) haavanditest tekib aga just kallusekahjustusega nahal.

Kuna ka üsna tagasihoidlikuna näiv kriimustus võib diabeetikutele tähendada ohtliku haava tekkimist, on neil soovitatav kreemitada jalgu nahakuivuse vastu tõhusalt võitleva palsamiga. Esmatähtis on aga hoida haigus kompenseeritud ja veresuhkur normi piires. Veresuhkru taset saab mõõta glükomeetriga ning selle normi piires hoidmine aitab vältida haiguse tüsistusi.

Spetsialisti poole tuleks kannalõhede puhul pöörduda aga siis, kui lõhed kipuvad veritsema või on punased ja tulitavad. Need tunnused viitavad, et tekkinud on kannalõhe põletik. Samuti võiks (pere)arstiga nõu pidada siis, kui oled proovinud kannalõhesid koduste vahenditega ise ravida, kuid paranemismärke ei näha ei ole.

Medtrum A7+ sensor on nüüd kalibreerimisvaba. Kui aktiveerida rakenduses või PDM-is funktsioon „Factory Calibration“ siis kalibreerimine muutub vabatahtlikuks. Süsteem ise seda ei nõua kuid soovi korral kasutaja saab seda teha.

Funktsiooni käivitamine on lihtne. 

• Vajate kalibreerimisevaba sensorit (üksiku sensori pakendil vasakus ülemises nurgas on kujundatud QR-kood)
• Rakendustes Medtrum EasySense ja Medtrum EasyPatch toimige järgmiselt:
  Avage menüü, seejärel Settings – CGM System – aktiveerige Factory Calibration. Peale funktsiooni aktiveerimist süsteem palub sisestada sensori koodi (Enter Sensor Code). Vajutage nuppu Enter Code, kui kasutate Medtrum EasySense või Medtrum EasyPatch rakendust, siis telefoni kaamera läheb automaatselt tööle, suunake kaamera QR koodile ja laske tal numbrit lugeda, kontrollige, et number ekraanil ühtib pakendil olevaga, seejärel kinnitage toiming. 
• Kui kasutate Medtrum insuliinipumba PDM-i toimige järgmiselt:

PDM-is avage menüü – Settings – CGM System – Calibration – aktiveerige Factory Calibration. Peale seda paigaldage sensor ning minge menüü – Sensor – Connect Sensor – PDM küsib sensori koodi – vajutage Enter – sisestage sensori kood. 

Nüüd teie sensor ei küsi kalibratsiooni, kuid võimalus seda teha säilib.

P.S. Kui tekivad küsimused võtke ühendust klienditoega tasuta telefoninumbril 800 7070 või e-posti teel diabeet@linusmedical.com   

Hemorroidid on väga sagedasti esinev elukvaliteeti häiriv tervisemure, millest rääkimine võib olla piinlikkust tekitav. 

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) üldkirurg Airi Tark aga rõhutab, et arsti jaoks ei ole olemas piinlikke probleeme. Mõistlik on valehäbist üle saada ning spetsialistiga konsulteerida, et välistada sarnaste sümptomitega tõsisemad haigused ning leida murele lahendus.

Kuidas ennast aidata?

Dr Airi Tark toob välja, et hemorroidid on kõige enam levinud seedetrakti probleem, mis puudutab vähemalt kolmandikku rahvastikust. Erinevate uuringute alusel on leitud, et iga teine üle 30-aastane inimene on elus kannatanud või kannatab hemorroidide tõttu. 

Hemorroidid ehk anaalvarikoos tekib pärasoole lõpposa päraku veresoonte laienemisel ja neid jaotatakse välimisteks, mis on näha väljaspool pärakut ning sisemisteks, mida näeb tavaliselt peale tualetis käimist, mil komud prolabeeruvad välja. 

Hemorroididest tingitud vaevused kipuvad sagenema ka näiteks raseduse ajal. Seda suuresti näiteks seetõttu, et hormonaalsed muutused soodustavad kõhukinnisust ning suurenevast emaka survest vaagna veenidele.

Dr Tark soovitab, et kui hemorroid on alles tekkinud, on omal kohal elustiili- ja dieedimuutuste tegemine, millega kaasnevad kasulikud toimed. 

“Oluline on kõhutegevus ja kaal normis hoida, piisavalt vedelikku tarbida ning liikuda. Meeles peab pidama, et juba tekkinud hemorroidi need meetmed täielikult ära ei kaota, kuid aitavad vähendada hemorroididest põhjustavaid ebamugavaid sümptome ning tüsistusi,” selgitab ta.

Oluline vältida hemorroidide ägenemisel kõhukinnisust, raskuste tõstmist, jalgrattaga sõitmist ja pikalt istumist. Tualetis käimisel ei peaks kasutama paberit, vaid end hoopis pesema või kasutama niiskeid salvrätte. 

Ägeda valu puhul soovitab dr Tark kasutada vajadusel valuvaigisteid ning hea lokaalse valu vaigistava toimega on ka jääkuubikud. 

Kui probleem ägeneb, võib kasutada apteegi käsimüügi salve (väliste hemorroidide puhul) või küünlaid (sisemiste hemorroidide puhul). Käsimüügi ravimid sisaldavad enamasti looduslikke komponente, mis rahustavad ärritunud pärakut ning neid võib kasutada kuni nädal aega järjest. 

Millal otsida abi arstilt?

Dr Tark viitab, et hemorroidide kõige sagedaseim sümptom ehk veri tualettpaberil võib olla hirmutav ning on enamikule meist märgiks, et midagi on valesti. Kuid ka päraku piirkonna sügelus, valu tualetis käimisel, veenikomu ehk tihe moodustis päraku ümbruses ning selle pärakust väljalangemine vajab eraldi tähelepanu. 

Ta toonitab, et kui kodused meetmed ühe-kahe nädala jooksul olukorda ei leevenda, peaks pöörduma esmalt perearstile, kes täpsustab diagnoosi ja tõhustab ravi, väljastades retseptiga saada olevaid salve või küünlaid ning suunab vajadusel spetsialistile.

Suuremal osal juhtudest on dr Targa sõnul küll tegemist tavalise pärasoole veenilaiendite sümptomitega, kuid kõigi nende vaevuste põhjuseks võivad olla ka erinevaid soolestikuga seotud haigused, kaasa arvatud kasvaja. Seetõttu võivad olla vajalikud täpsustavad uuringud. 

Eriti alarmeeriv on, kui pärasoole veritsuse ja valuga kaasnevad üldine nõrkus, kõhutegevuse häired (nt kõhulahtisuse ja kõhukinnisuse vaheldumine) ning söögiisu vähenemine. 

“Sooleuuringut peaks kindlasti tegema eelnevalt nimetatud kaebustega patsiendile alates 50. eluaastast, et välistada kasvajaline haigus. Meeldetuletuseks – Eestis on soolevähi esinemissagedus tõusnud, avastatakse ligi 1000 uut  vähijuhtu aastas ja haigusest tabatud inimesed on järjest nooremad,” toonitab dr Tark. 

Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks on Eestis kasutusel sõeluuringuprogramm, milles kutsutakse osalema 60–69 aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel kutse. Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti või pereõde. Vastuvõtul saab patsient kodus väljaheiteproovi võtmiseks vajaliku komplekti. Komplektis on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress.

Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga tingimata kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti poole pöörduda ning avaldada soovi sõeluuringus osaleda.

Unarusse ei maksa asja jätta

Dr Tark toob välja, et kui hemorroide ei ravita, on üks võimalik tüsistus tromboseerunud hemorroidid, mille sümptomiteks on valu istumisel, kõndimisel ja defekatsioonil, päraku ümbruse sügelus, veritsus defekatsioonil, turses ja valulikud ning lillakad moodustised päraku ümber. 

Tromboseerunud hemorroidid võivad muutuda põletikuliseks ning välja võivad kujuneda mädakogumikud. Sel puhul on vajalik juba kirurgiline sekkumine. Esimese kolme ööpäeva jooksul on soovitatav mädakogum kirurgiliselt avada ning tromb välja lasta, kuna käsitlemata jätmisel võib see tekitada hemorroidi komu seina nekroosi ja verejooksu. 

Väikesed, olulise valuta komud võivad medikamentoosse raviga iseenesest n-ö lahustuda ehk resorbeeruda paari nädala jooksul.

Teine oluline tüsistus on korduvatest verejooksudest tingud kehvveresus (aneemia), mis võib vajada rauaasendusravi ning mõjutab seeläbi kogu organismi tööd. 

Kas hemorroidide teket saab ennetada? 

Kõige lihtsam ja esmane ravimeetod on dr Targa sõnul hemorroidide tekke riskifaktorite kõrvaldamine.

• Väldi kõhukinnisust! Jälgi, et sööksid kiudainerikast toitu ning tarbiksid piisavalt vedelikku. 
• Ära lükka edasi soole tühjendamistungi! Tualetis käies väldi pingutust ja kiirustamist. 
• Liigu ning treeni jalalihaseid, väldi suurte raskuste tõstmist!
• Vaheta kõhukinnisust tekitavad ravimid (nt antidepressandid) võimalusel teiste vastu või kombineeri neid lahtistitega.
• Väldi ülekaalulisust!

Rasedatele kehtivad samad ennetussoovitused ning tähelepanu tuleks suunata kõhutegevuse soodustamisele ja liikumisele. Küll aga peab silmas pidama, et kõik lahtistavad ravimid ei sobi rasedatele ning ravimit valides tuleb pidada nõu apteekri või arstiga.

Medtrum on 2008. aastal loodud Shanghai ettevõte. Nimi Medtrum tuleb sõnadest „meditsiiniline“ ja „spekter“ (kogu maailm), mis näitab nende ambitsiooni muuta meditsiiniseadmete valdkonda üleilmselt (ingl medical ja spectrum). Medtrum on Euroopa turul tegutsenud alates 2015. aastast ja on aktiivne Ühendkuningriigis, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Rootsis. Neliteist aastat ülimalt sihipärast ja järjepidevat tegevust on teinud Medrumist lühikese ajaga diabeediseadmete innovatsiooniliidri: maailma kõige väiksem ja õhem kanüülita plaasterpump – Nano Pump (Nano sari ei ole Eestis veel saadaval – toim.) – on esimene plaaster-tüüpi insuliinipump, mida saab täielikult juhtida nutitelefoni rakenduse kaudu; nende loodud on ka esimene 14 päeva kantav reaalajas näite edastav glükoosimonitor – Nano CGM – ja aasta lõpus tuleb välja esimene kanüülita suletud ahelaga kunstpankrease süsteem, mis kasutab Medtrumi välja töötatud APGO® algoritmi. 

Kui Scott Yang ettevõtte asutas, oli tema sooviks kasutada pooljuhtide tehnoloogia ja IT võimalusi, et aidata miljonitel diabeetikutel senisest paremat elu nautida. Esimese tüübi diabeet on krooniline haigus, mida ei ole praegu veel võimalik välja ravida, kõigest kontrolli all hoida. Yang räägib: „Mind ajendas Medtrumi asutama see, kui nägin nii paljusid inimesi raskustega võitlemas. Diabeet toob ellu palju pingeid. Me loodame, et pideva uurimistöö ja innovatsiooniga saame paljude diabeeti põdevate inimeste elu teha lihtsamaks. Pühendume üleilmsele diabeetikute kogukonnale.“  

Yangi meelest peavad patsientidel olema paremad seadmed ja kasutajakogemus, koos hüvedega, mida võimaldavad tehnoloogia areng ja innovatsioon. Ta usub, et suletud ahela süsteemiga kunstpankreas  on parim lahendus insuliinist sõltuvatele inimestele, ja et kanüülita plaasterpumbad ja kalibreerimisvajaduseta glükoosimonitorid on nende tulevik. Seega, juba asutamisest 2008. aastal alates on Medtrumi strateegia olnud nende kolme seadme üheaegne arendamine.  Medtrum on ainus ettevõte maailmas, kes on neid kolme seadet järjepidevalt samaaegselt arendanud.

Medtrumi nanotehnoloogia ja nutitelefoni lahendus 

Pooljuhtide vallast meditsiiniseadmetele üle minnes seisis ka Yang silmitsi teatud väljakutsetega. Tema arvates koondavad diabeetikutele mõeldud seadmed elektroonika, pooljuhid, tarkvara, mehaanika, algoritmid, keemia ja funktsionaalsed materjalid – ulatudes keerukuselt palju kaugemale tavapäraste meditsiiniseadmete tootmisest. Ta on kindel, et multidistsiplinaarne meeskond suudab raamidest välja murda ning välja arendada piire nihutavaid tehnoloogiaid, muuta ärimudelit ja luua ainulaadseid uuendusi. 

Medtrumi plaasterpump

Täielik tootevalik

Yang usub, et mõnikord võib varasem kogemus diabeediseadmete väljatöötamisel innovatsioonile takistuseks saada, seega on Medtrumi asutajaliikmed erinevate valdkondade taustaga. Medtrum järgib rangelt vertikaalse integratsiooni strateegiat, mis tähendab, et erinevate protsesside omandiõigus kuulub ettevõttele, ja ettevõte omab täielikku kontrolli kõigi võtmetehnoloogiate üle. Kanüülivaba plaasterpump, glükoosimonitor ja kinnise ahela algoritmid on kõik oma majas välja arendatud. Peale aastatepikkust investeerimist uurimistöösse ja arengusse, on Medtrum ainus ettevõtte diabeedisektoris, kes suudab pakkuda täielikku tootevalikut, ja need tooted on ühtlasi väiksemad, kergemad ning targemad kui konkurentide omad. 

Ainuomaselt Medtrumile on Nano insuliinipump ja glükoosimonitor (Nano CGM) disainitud eraldiseisvalt kasutamiseks. Samas, omavahel ühendatuna, annavad need kasutajale hingerahu, sest hoiatusfunktsioon (Predictive Low Glucose Suspend Function) aitab ära hoida hüposid. Nii insuliinipump kui glükoosimonitor on juhitavad nutitelefonist, kus Medtrum EasyPatch rakendus võimaldab rohkem mugavust ja vabadust kui traditsioonilised süsteemid. Pumba ja monitori teavet saab kergesti jagada ükskõik kui paljude pereliikmete või hooldajatega, kasutades Medtrum EasyFollow rakendust, ning Medtrumi Easy View raportite kaudu on võimalik hoida ühendust ka oma meedikuga.

TouchCare® Nano System seadmed on loodud vaatega tulevikku, valmidusega ühendada need suletud ahela süsteemi, mis tagab automaatse insuliini doseerimise (Automated Insulin Delivery). Aasta teises pooles tutvustab Medtrum Hybrid Closed Loop (HCL) funktsiooni, kus vastavalt seadistatud APGO® algoritm töötab koos insuliinipumba ja glükoosimonitoriga ning muudab insuliini manustamise automaatseks. 

Artikkel on tõlgitud ajakirjast Desang - diabeediajakiri märtsi number 2022

www.medtrum.co.uk

Sander Põdra on asjalik 16-aastane noormees, kes sai paar aastat tagasi 1. tüübi diabeedi diagnoosi. 

1. tüübi diabeet ehk suhkruhaigus, on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinisõltuvus. See tähendab, et kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Sander kasutab glükoosisensorit ja insuliinipumpa, mida haigekassa kuni 19-aastastele diabeetikutele kompenseerib.

Sander (S) ja tema ema Katrin Põdra (K) jagavad oma kogemust, kuidas haigus noormehe elu muutnud on ja mismoodi tehnoloogia igapäevase tervise jälgimise kergemaks muudab.

Räägime kõigepealt sellest, mismoodi haigus endast märku andis ja millal Sandrile diagnoos pandi?

K: Sander sai diagnoosi koroonaaja alguses, 2020. aasta suvel. Ausalt öeldes ei märganudki ma esialgu midagi. Sander jäi küll veidi kõhnemaks, kuid ma arvasin, et kuna meie kodulähedane burgeriputka oli koroona tõttu suletud, siis ju ta on vähem rämpstoitu söönud.

See oli aga juunikuus, kui Sander läks vanaema juurde ja too märkas, et poiss käib väga tihti kempsu vahet ja joob rohkem. Siis aga hakkas Sandril halb, ta kõne oli juba imelik ja me sõitsime kohe perearsti juurde. Seal mõõdeti tal veresuhkrut – mõõdik hüppas lakke ja näitas 33 mmol/l, kuid ilmselt oli see veelgi kõrgem. Normaalne veresuhkru tase tervel inimesel on 4 kuni 5. 

Sealt edasi läksime juba kiiremas korras Tartusse uuringutele, kus tehti analüüsid ja ta sai diagnoosi – I tüübi diabeet.

S: Ma ise ka ei osanud ka midagi aimata. Mõnikord küll tundus, et enesetunne pole päris see, midagi oleks just nagu valesti, aga diabeeti ei osanud ma küll kahtlustada.

K: Meil pole peres kellelgi diabeeti olnud, kuigi seda tüüpi diabeet võib olla geneetilise päritoluga, ei tea kust Sandri haigus tuleb.

Mida 1. tüübi diabeet igapäevaelus tähendab, kas see haigus paneb mingid piirangud peale, tuleb millestki loobuda?

S: Eriti ei ole pidanud millestki loobuma. Pean koguaeg lihtsalt veresuhkrul silma peal hoidma ja kui söön, siis pean teadma süsivesikute arvu. Enne sööma hakkamist pean endale insuliini doosi panema, siis pean viisteist minutit ootama ja alles siis võin süüa. Pidev jälgimine ja arvestamine käib iga päev.

K: No Coca-Cola asemel joob nüüd Coca-Cola Zerot ja mitte nii palju kui varem. Valmis toodetega pole üldiselt probleemi, seal on süsivesikud kenasti kirjas. Kuid välja sööma minnes on see nagu õnneloos, kas saab parasjagu või vähem või rohkem. Kui veresuhkur läheb liiga madalaks, alla nelja (seda nimetatakse hüpoglükeemiaks ehk hüpoks), siis läheb enesetunne kehvaks – käed hakkavad värisema ja pea ringi käima. 

S: Kõrgem veresuhkur endast eriti märku ei anna, vahel saan aru, kui joogijanu tekib. Üldiselt pean andurist ikka vaatama. Õnneks pole pärast seda esimest kriitilist olukorda midagi muud hullu juhtunud. Tänu glükoosiandurile ja insuliinipumbale saan olukorral silma peal hoida.

Sander kasutab glükoosisensorit ja pumpa, mida haigekassa alates 2021. aasta jaanuarist kuni 19-aastastele diabeetikutele kompenseerib, palun selgitage mis asjad need on ja kuidas see tehnika diabeedihaige elu kergemaks muudab?

K: Meie pöördusime tõesti kohe tehniliste lahenduste poole. Mõned süstivad aastaid, kuid meile ei olnud see lahendus. Eriti esimestel aastatel, mida nimetatakse mesinädalateks, kui inimese enda pankreas veel kuigivõrd töötab ja insuliini kogused on väiksemad, kuid muutuvad pidevalt. 

Iga kolme kuu tagant käime arsti juures ning siis korrigeeritakse koguseid. Glükoosianduri ja insuliinipumba abil on seda lihtsam jälgida. Haigekassa toetab Medtrum A7-süsteemi, meil on selle pump kasutuses ning see sobib Sandrile hästi – on mugav ja diskreetne. Sander oli üldse esimene Eestis, kes selle tehnilise varustuse Haigekassa toel sai.

Mis on igapäevaelus sulle kõige keerulisem, milliseid rutiine oled sunnitud tegema?

S: Iga kord kui tahan süüa, pean vaatama näite. Ma ei saa lihtsalt suvaliselt külmkapi uksi kulutada. Mõnikord, kui käsi läheb näiteks nõrgaks, siis vaatan veresuhkru taset. No ikka mitmeid kordi päeva jooksul. Mõnikord tuleb ka öösel üles tõusta, siis kui andur märku annab.

K: Öösel kipub näit pigem madalaks minema, siis ta sööb midagi ja läheb magab edasi.

Kas Sander peab endale insuliine süstima ka?

K. Meil on igaks juhuks süstalde komplekt ka olemas, sest iial ei või teada, mis tehnikaga juhtuda võib. Insuliinipumba mahutisse läheb 200 ml insuliini ja sellega peab kolm päeva hakkama saama. Kui veresuhkur läheb aga väga kõrgeks, siis Sander süstib vajadusel insuliini juurde, et mahuteid säästa, sest Haigekassal on ette nähtud teatud arv mahuteid aastas. Muidu peaksime täishinnaga juurde ostma. Haigekassa doteerib varustust 90 protsendi ulatuses, 10 protsenti maksame ise.

Kas sellest haigusest on lootust terveks saada?

K: kahjuks I tüübi diabeedist terveks ei ravita. Mingil põhjusel kuulutab organism pankrease võõrkehaks ja hävitab aja jooksul selle ära. Pankreas toodab aga kehas insuliini ja seda tuleb siis organismi juurde lisada. Enne insuliini leiutamist sada aastat tagasi, oli diabeet surmahaigus. Meditsiin aga areneb ja juba räägitakse isegi pankrease rakkude siirdamisest. 

Sander, kuidas sa oled pidanud ise muutuma ja mida oma elus ümber korraldama?

S: Olen ikka päris palju pidanud muutuma. Pean kogu aeg jälgima ja arvestama. Näiteks kui trenni lähen, pean vaatama, et veresuhkur oleks piisavalt kõrge. Ma mängin discgolfi ja lisaks ketastele on mul alati täisvarustus kaasa pakitud – glükoositabletid, jook, süstlad, glükomeeter jne. Maha ei tohi midagi maha jätta.

K: Insuliin ei kannata väga külma ja kuuma. Hoiame seda külmkapis ja kui õues on väga külm või kuum ilm, tuleb see spetsiaalsesse temperatuuri hoidvasse kotti panna. Kui aga diabeetiku varustus maha jääb, tuleb autosse istuda ja kraamile järele sõita. Aga Sander on algusest peale hästi tubli olnud, ma pole isegi teda süstida saanud, ta ei luba. Ja ongi hea, sest kolme aasta pärast on tal gümnaasium läbi ja tuleb oma elu peale minna ning ise hakkama saada.

Liikumine on lapse loomulik olek, mida tasub soodustada ka diabeedi korral, sest see aitab parandada mitmeid olulisi tervisenäitajaid.

Rohkete teadusuuringutega on tõestatud, et kehaline aktiivsus soodustab organismis suhkru ja rasva ainevahetust, mõjub hästi südamele ja vererõhule, parandab lihaste toonust, maandab pingeid, pakub positiivseid emotsioone ja tõstab enesehinnangut. Diabeedi korral paraneb lisaks insuliinitundlikkus, väheneb insuliinivajadus ja leeveneb diabeedile iseloomulik hapnikupuudus.

Treening vs kehaline aktiivsus

MTÜ Diabeedispetsialistid juhatuse liige Maarja Randväli ütleb, et füüsiline aktiivsus on üldtermin, mis koondab enda alla kõik energiatarbimist suurendavad tegevused, alates koristamisest ja batuudikeskuses sünnipäeva pidamisest, lõpetades aktiivsete mängude, jalutamise ja jalgrattasõiduga. Treening on füüsilise aktiivsuse spetsiifilisem vorm, mis on struktureeritud ja välja töötatud füüsilise vormi arendamiseks. „Füüsiline aktiivsus ja treening on mõlemad olulised,“ märgib Randväli ja lisab, et mõlemal on tähtis roll diabeedi raviplaanis. „On tõestatud, et treening parandab veresuhkru regulatsiooni, vähendab kardiovaskulaarseid riskitegureid, aitab kehakaalu langetada ja heaolu parandada. Füüsiline aktiivsus on 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele sama oluline kui ülejäänud elanikkonnale, kuid selle roll diabeedikomplikatsioonide ennetamisel ja vere glükoosisisalduse reguleerimisel ei ole nii selge kui 2. tüüpi diabeedi puhul.“ 1. tüübi diabeedi puhul aitab treening spetsialisti sõnul parandada mitmeid olulisi näitajaid nagu triglütseriidide tase, LDL, vööümbermõõt ja KMI. Suurema intensiivsusega treeningut on seostatud A1C ja füüsilise vormi paranemisega. Füüsilist aktiivsust ja treeningut tuleb soovitada ja määrata igale diabeetikule, et hoida glükeemiat ja üldist tervist kontrolli all.

Soovitused vs vajadused

Sportimisega seotud soovitused ja ettevaatusabinõud sõltuvad Maarja Randväli sõnul diabeeditüübist,

vanusest, aktiivsustasemest ja haigusega seotud tervisekomplikatsioonide olemasolust. „Lapsed ja noorukid, kellel on 1. või 2. tüübi diabeet või prediabeet, peaksid päevas 60 minutit või rohkemgi tegelema mõõduka või suure intensiivsusega aeroobse tegevusega, millest suure intensiivsusega tegevused luu- ja lihaskonna tugevdamiseks peaksid toimuma vähemalt kolmel päeval nädalas. Noorematel ja füüsiliselt paremas vormis inimestel võib suure intensiivsusega treeningu või ringtreeningu puhul piisata lühemast perioodist, minimaalselt 75 minutist nädalas.“

Diabeediõe sõnul tuleks kõiki lapsi (sh diabeedi ja prediabeediga) julgustada regulaarselt füüsiliselt aktiivne olema. Koormus on seejuures sobiv, kui laps higistab, hingamissagedus on tõusnud, kuid ta saab vabalt rääkida. Oluline on ka süstemaatilisus, mis tagab selle, et veresuhkru muutusi on kergem ennustada ning lihtsam on arvestada, kui palju lisasööki laps vajab. Tulemuseks on nii paremad tervisenäitajad kui ka elukvaliteet.

Kehaline pingutus langetab veresuhkrutaset, kuna sama insuliinikoguse abil omastavad lihasrakud verest suurema koguse glükoosi kui puhkeseisundis. Pikemalt kestva pingutuse korral kasutatakse ära ka glükoosivarud lihastes. See tähendab, et insuliinikogust vähendamata alandab füüsiline aktiivsus veresuhkrutaset nii sportimise ajal kui ka kuni 24 tundi hiljem, sest siis hakkavad lihased taastama oma glükoosivarusid. Kuid mõnikord võib sporti tehes veresuhkrutase hoopis tõusta – kui insuliini on liiga vähe või tegemist on pingelise olukorra või lühikese ja intensiivse pingutusega.

Tõus vs langus

Maarja Randväli rõhutab, et diabeedi korral on oluline teada, kuidas füüsiline aktiivsus veresuhkru taset mõjutab. Kuna sportimine võib veresuhkrusisaldust nii suurendada kui ka vähendada, on oluline veresuhkrut mõõta nii enne trenni, trenni ajal, pärast trenni, mõni tund hiljem kui ka öösel kella 2–3 paiku. Soovituslik veresuhkrunäit on enne trenni 6–10 mmol/l, see ei tohi olla alla 5–6 mmol/l ega üle 15 mmol/l.

Foto: Pavel Danilyuk / Pexels

Kõrge näidu korral soovitab spetsialist mõõta ketokehade sisaldust. Kui veres on ketokehad, on see märk insuliini puudujäägist ning sellisel juhul tuleks trenn edasi lükata, annustada korrigeeriv insuliinidoos ja veenduda, et veresuhkrutase hakkab langema. Kui ketokehi ei ole, piisab kõrge veresuhkru korrigeerimisest ja võib kohe sportima hakata.

Arvestades, et lühitoimelise insuliini toimeaeg on 2–4 tundi, alandab trenni eel manustatud insuliin veresuhkrutaset ka sportimise kestel. Tavaliselt lapse organism esimese pooltunni jooksul trennis lisasüsivesikuid ei vaja, kuid seejärel võib treenija vajada olenevalt veresuhkrutasemest iga 30 minuti järel 10–15 g süsivesikuid. Vormi paranedes ei ole enamasti nii palju lisasüsivesikuid trenni ajal vaja – seepärast ongi oluline järjekindlalt veresuhkrut mõõta, et insuliini ja süsivesikute koguseid organismi vajaduste järgi korrigeerida.

Mida peab teadma, kui diabeediga laps tahab sportida

— Teavita kehalise kasvatuse õpetajat, treenerit ja trennikaaslasi lapse diabeedist, et nad teaksid, mida madala veresuhkrutaseme korral teha. Vajadusel jaga spetsiifilist infot suurenenud füüsilisest aktiivsusest tingitud madala veresuhkrutaseme ja kõrge või madala veresuhkrutasemega trenniaegade vahelejätmise võimalusest. 

— Pane lapsele alati trenni kaasa nn suhkruhaiguse esmatarbekaubad, sh mõõtur, insuliin, glükogeen ja suupisted. Samuti on hea kaasas kanda mõnda suhkrut sisaldavat jooki, mida intensiivse treeningu ajal rüübata, et hoiduda madalast veresuhkrust. Sõltuvalt sellest, milline on veresuhkur enne trenni, võib vaja minna ka süsivesikurikkaid suupisteid. 

— Arvesta, et diabeet ei takista lapsel liikumast ega olemast parim versioon iseendast. Maailmas on palju 1. tüübi diagnoosiga sportlasi, kes saavad oma haiguse ja sportimisega suurepäraselt hakkama. Sportimine diabeediga nõuab lihtsalt mõningaid ekstra samme, et laps tunneks end trennis turvaliselt ja saaks liikuda terviseks.

TEKST Ülli Plink 
FOTO 

Mõnikord tundub, et su veresuhkur tõuseb ilma nähtava põhjuseta. Tegelikult on sel alati põhjus, ka siis, kui kasutad igapäevaselt insuliinipumpa.

Haigekassa hüvitab diabeediga patsientidele järgmised abivahendid:

• Glükomeetri testribad, lantsetid,
• Insuliini süstevahendite ühekordsed nõelad, korduvkasutatav insuliini süstevahend,
• alla 19-aastastele lastele insuliinipump ja selle lisatarvikud (infusioonivahendid, reservuaarid, glükoosisensorid)
• alla 19-aastastele lastele, 1. tüüpi diabeediga rasedale ja emale kuni lapse 1-aastaseks saamiseni, samuti dialüüsil olevale või neerusiirikuga patsiendile pideva glükoosimonitooringu komplekt ja glükoosisensorid.

01.01.2021 alates kehtivad Haigekassa soodustusega järgmised piirkogused diabeetikute abivahenditele: (väljavõte määrusest)

§ 3. Glükomeetri testribadele:

1)    alla 19-aastasele diabeedihaigele isikule kuni 1650 testriba kalendripoolaastas;

2)    rasedusdiabeediga haigele, kes saab raviks insuliinisüste, kuni 600 testriba kalendripoolaastas;

3)    rasedusdiabeediga haigele, kes on dieetravil, kuni 300 testriba kalendripoolaastas;

4)    I tüübi diabeedi haigele kuni 1300 testriba kalendripoolaastas;

5)    II tüübi diabeedi haigele, kes saab raviks süstitavaid diabeediravimeid, kuni 600 testriba kalendripoolaastas;

6)    II tüübi diabeedi haigele, kes on tablettravil, kuni 50 testriba kalendripoolaastas;

7)    täpsustamata diabeedi (rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (edaspidi RHK 10) toodud diagnoosikood E14) haigele kuni 300 testriba kalendripoolaastas;

8)    muu täpsustatud diabeedi (RHK 10 diagnoosikood E13) haigele kuni 600 testriba eest kalendripoolaastas;

9)    korduva ja raske hüpoglükeemia (RHK 10 diagnoosikood E16.2) esinemise korral kuni 1300 testriba eest kalendripoolaastas.

§ 4. Insuliini süstevahendi ühekordse kasutusega nõelad (Peni nõelad):

1)    alla 19-aastasele diabeedihaigele kuni 700 nõela eest kalendripoolaastas;

2)    I tüübi diabeedi haigele kuni 700 nõela eest kalendripoolaastas;

3)    rasedusdiabeediga haigele, kes saab raviks insuliinisüste, kuni 700 nõela eest kalendripoolaastas;

4)    II tüübi diabeedi haigele, kes saab raviks süstitavaid diabeediravimeid, kuni 700 nõela  kalendripoolaastas;

5)    muu täpsustatud diabeedi (RHK 10 diagnoosikood E13) haigele kuni 350 nõela eest kalendripoolaastas

§ 5. Lantsetid:

1)    alla 19-aastasele diabeedihaigele kuni 1650 lantseti kalendripoolaastas;

2)    rasedusdiabeediga haigele, kes saab raviks insuliinisüste, kuni 600 lantseti kalendripoolaastas;

3)    rasedusdiabeediga haigele, kes on dieetravil, kuni 300 lantseti kalendripoolaastas;

4)    I tüübi diabeedi haigele kuni 1300 lantseti kalendripoolaastas.

5)    II tüübi diabeedi haigele, kes saab raviks süstitavaid diabeediravimeid, kuni 600 lantseti kalendripoolaastas;

6)    II tüübi diabeedi haigele, kes on tablettravil, kuni 50 lantseti kalendripoolaastas;

7)    täpsustamata diabeedi (RHK 10 diagnoosikood E14) haigele kuni 300 lantseti kalendripoolaastas;

8)    muu täpsustatud diabeedi (RHK 10 diagnoosikood E13) haigele kuni 600 lantseti kalendripoolaastas;

9)    korduva ja raske hüpoglükeemia (RHK 10 diagnoosikood E16.2) esinemise korral kuni 1300 lantseti kalendripoolaastas.

§ 43. Insuliinipumbad:

1)    kuni 4-aastasele (kaasa arvatud) lapsele ühe insuliinipumba:

2)    5–18-aastasele lapsele, kes on alla 5-aastaselt alustanud pumbaraviga või kellel on glükosüleeritud HbA1 üle 8,0 või kellel on esinenud sagedased hüpoglükeemiad või kellel on veresuhkru taseme suur kõikumine, ühe insuliinipumba viie kalendriaasta jooksul või nelja kalendriaasta jooksul, kui insuliinipump ei ole kasutajast mitteolenevatel põhjustel töökorras pärast neljandat kasutusaastat.

§ 45. Insuliinipumba reservuaarid:

Haigekassa võtab insuliinipumba reservuaaride eest tasu maksmise kohustuse üle insuliinipumba ravi saavalt alla 19-aastaselt kindlustatud isikult kuni 122 reservuaari eest kalendriaastas.

§ 46. Pideva glükoosimonitooringu komplekt:

Haigekassa võtab kindlustatud isikule vajaliku pideva glükoosimonitooringu komplekti eest tasu maksmise kohustuse üle järgmistel juhtudel järgmises ulatuses:

1)    alla 19-aastasele isikule, kes § 43 lõikes 2 sätestatud tingimustel kasutab pideva glükoosi monitoorimise võimalusega insuliinipumpa või kellel on glükosüleeritud HbA1 üle 8,0 või kellel on esinenud sagedased hüpoglükeemiad või kellel on veresuhkru taseme suur kõikumine, ühe pideva glükoosimonitooringu komplekti eest kahe kalendriaasta jooksul;

2)    I tüübi diabeedi haigele rasedale ja emale lapse 1-aastaseks saamiseni ühe A7+ Touchscreen CGM pideva glükoositaseme jälgimise süsteemi transmitteri eest kahe aasta jooksul;

3)    I tüübi diabeedi haigele, kellel on neerusiirik (RHK 10 diagnoosikood Z94.0) või kes on dialüüsil, ühe A7+ Touchscreen CGM pideva glükoositaseme jälgimise süsteemi transmitteri eest kahe kalendriaasta jooksul.

§ 47. Glükoosisensorid:

Haigekassa võtab kindlustatud isikule vajalike glükoosisensorite eest tasu maksmise kohustuse üle järgmistel juhtudel järgmises ulatuses:

1)    alla 19-aastasele isikule, kes § 46 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustel kasutab pideva glükoosi monitooringu komplekti, kuni 55 Enlite, 55 Guardian või 33 A7+ Touchscreen glükoosisensori eest kalendriaastas;

2)    I tüübi diabeedi haigele rasedale ja emale lapse 1-aastaseks saamiseni kuni 16 A7+ Touchscreen glükoosisensori eest kalendripoolaastas;

3)    I tüübi diabeedi haigele, kellel on neerusiirik (RHK 10 diagnoosikood Z94.0) või kes on dialüüsil kuni 16 A7+ Touchscreen glükoosisensori eest kalendripoolaastas.

Diabeetiku silmade tervis peegeldab organismi üldseisundit

Kadri Penjam

Pikaajaliselt diabeeti põdevate patsientide elukvaliteedis mängib olulist rolli silmade tervis. Kroonilise haiguse kontrolli all hoidmine annab võimaluse aeglustada silmades tekkivaid muutusi,   selleks et ennetada tõsiste tüsistuste teket, tuleks aga külastada regulaarselt silmaarsti.

Diabeet ehk suhkurtõbi kahjustab silma võrkkesta veresooni ning tekkinud kahjustust nimetatakse diabeetiliseks retinopaatiaks. Seetõttu on diabeetikul oluline käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis, et varakult avastada suhkurtõvest tingitud silmakahjustused ja alustada ravi.

„Tõepoolest, ka need diabeetikud, kes ei tunneta silmades muutusi ega igapäevasel nägemisel probleeme, peaksid külastama silmaarsti vähemalt kord 2 aasta tagant. Probleemide korral – erinevad nägemishäired, mustad täpid silmade ees või muud vaevused – tuleks pöörduda muidugi koheselt,“ kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Janika Jürgens.

Silmas toimuvad muutused on salakavalad

Silmaarsti sõnul on ajakohasel reageerimisel silmade tervise hoidmisel suur osa. Diabeetikud, kelle 3 kuu keskmine veresuhkru näit jääb alla 7,6% mmol/l, võiksid silmaarsti külastada kord 2 aasta tagant, kellel aga üle 7,6% mmol/l, siis kord aastas. „Tuleb rõhutada, et kroonilise haiguse puhul – nagu diabeet on – ei ole silmades toimuvad muutused eraldiseisev silmahaigus, vaid üks diabeedi tüsistustest,“ lisab silmaarst.

„Kui I tüüpi diabeedi puhul  tuleb silmi kontrollida 5–10 aastat haiguse diagnoosimisest ja  puberteedieast alates tuleks silmi kontrollida tihedamini, siis II tüüpi diabeedi puhul võivad muutused ilmneda silmades juba enne diabeedidiagnoosi saamist. Tihti peame patsientidele selgitama, et silmade tervise heaks tuleb saada kontrolli alla esmane probleem – krooniline haigus. Samuti muuta elustiili, toitumist. Alles seejärel saame planeerida silmade ravi,“ selgitab dr Jürgens.

„Kindlasti on diabeetikul oluline külastada enne silmaarstile pöördumist endokrinoloogi või perearsti ning lasta mõõta 3 kuu keskmine veresuhkrunäit, lisaks on oluline teada, millist ravi diabeetik saab ja kui kaua patsient on diabeeti põdenud,“ lisab silmaarst.

Diabeetilise retinopaatia sõeluuring – kiireim võimalus pääseda kontrolli

Nagu öeldud, on oma osa silmade tervise hoidmisel ennetamisel. „On hea meel tõdeda, et diabeetikute kiiremaks ja hõlpsamaks silmakontrolli jõudmiseks on nüüdseks juba mitmel pool võimalik  pöörduda diabeetilise retinopaatia sõeluuringu kabinetti, kus selgitatakse välja diabeetiku silmade seisukord ning kas ja millist abi ta vajada võiks. Järjekorrad on võrreldes silmaarstile pöördumisega kordi lühemad ning julgustan kindlasti diabeetikuid, kes pole ammu oma silmade tervist lasknud kontrollida, sõeluuringusse pöörduma,“ lisab dr Jürgens.

Silmakontroll on vajalik seda enam, et diabeetik ise ei tunne muutusi kuni viimase hetkeni, mil tegelikult kahjustused on juba jätnud silmadele oma jälje. „Kui diagnoosime uuringute käigus silmades toimuvad muutused aegsasti, on tegelikult võimalik neid veel mingi hetkeni tagasi pöörata,“ selgitab silmaarst.

Diabeetilise retinopaatia puhul jagatakse muutused nelja staadiumisse ning esimese kolme puhul on võimalik muutusi veel n-ö tagasi keerata. Neljanda staadiumi puhul on toimunud kardinaalsed silmade muutused tagasipöördumatud ning appi tulevad silmasisesed süstid, laserravi ja kirurgiline ravi.

„Diabeetiku jaoks on äärmiselt oluline hoolitseda oma tervise eest ning hoida haigus kontrolli all, sest vaid nõnda saab juurde täisväärtuslikult elatud aastaid ja lükata tüsistuste tekke kaugemasse tulevikku,“ on silmaarsti sõnul ka silmade tervisele rõhku pannes alati lihtsam protsesse ennetada kui ravida.

Osale diabeetilise retinopaatia sõeluuringus!

• Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus – registreeru tel 666 1900
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla silmakabinetis – registreeru tel 6171 799
• Silmalaseri kliinikus – registreeru tel 6025 380
• Mustamäe Silmakeskuses – tel 5388 4533

• Eestis on ca 60 000 diabeetikut, kellest 90% põeb II tüüpi ning 10% I tüüpi diabeeti.
• I tüüpi diabeedi puhul võivad muutused kujuneda 5 aastat pärast diagnoosimist. Esimesel 10 eluaastal tekib muutusi harva, alates 15. eluaastast tõuseb sagedus 15%.
• 10–15 aastat pärast diagnoosimist  on muutused tekkinud 25–50%-l  I tüüpi diabeetikutel ja        30 aastat hiljem mingis staadiumis diabeetilised muutused silmas 90%-l patsientidest, 16%-l patsientidest on kujunenud lõppstaadiumi diabeetilise retinopaatia muutused.
• II tüüpi diabeetikutel on juba diabeedi diagnoosimisel 20%-l välja kujunenud reetina muutused, 10 aastat hiljem esineb muutusi 30%-l patsientidest ja üle 15aastase anamneesi korral üle 60%-l.

Здоровье глаз больного сахарным диабетом отражает общее состояние организма

Кадри Пенъям

На качество жизни человека, страдающего сахарным диабетом, в значительной мере влияет здоровье глаз. От того, насколько хорошо удается контролировать хроническое заболевание, зависит скорость изменений, которые происходят с глазами. Для предотвращения серьезных осложнений следует регулярно посещать окулиста.

Сахарный диабет повреждает капилляры сетчатки глаза. Произошедшие изменения называют диабетической ретинопатией. Поэтому важно, чтобы больной сахарным диабетом регулярно посещал окулиста. Это поможет как можно раньше обнаружить повреждение глаз и начать лечение.

"Даже если отсутствуют какие-либо жалобы на зрение, больные сахарным диабетом должны посещать окулиста каждые два года. При возникновении проблем, например, нарушении зрения, черных точек перед глазами, следует обратиться к окулисту незамедлительно", - подтвердила окулист Восточно-таллиннской центральной больницы Яника Юргенс.

Изменения в глазах развиваются незаметно

По словам окулиста, при поддержании здоровья глаз важную роль играет своевременное реагирование. Если у человека с сахарным диабетом средний уровень сахара в крови за три месяца не превышает 7,6% ммоль/л, то у окулиста желательно проверяться каждые два года, если же показатель выше 7,6% ммоль/л, то раз в год.  "Следует подчеркнуть, что при хронической болезни, такой, как сахарный диабет, происходящие изменения глаз являются не отдельной болезнью, а одним из осложнений  сахарного диабета", - добавила окулист.

"Если при сахарном диабете 1-го типа глаза следует проверить примерно через 5–10 лет после диагностирования болезни и, начиная с подросткового возраста, глаза следует проверять чаще, то при сахарном диабете 2-го типа изменения могут произойти еще до того, как человек узнает о своей болезни. Нередко приходится объяснять пациентам, что для здоровья глаз следует, прежде всего, взять под контроль хроническую болезнь. Также необходимо изменить образ жизни и привычки питания. Только после этого мы можем планировать лечение глаз, - пояснила Юргенс.

- Перед посещением эндокринолога пациент с сахарным диабетом должен посетить эндокринолога или семейного врача и замерить средний уровень сахара в крови за 3 месяца. Помимо этого важно знать, какое лечение получает больной, и когда он заболел".

Скрининг диабетической ретинопатии - возможность быстро попасть к врачу.

 "Сейчас люди с сахарным диабетом для проверки глаз могут обратиться в кабинет скрининга диабетической ретинопатии , где проверят состояние глаз больного и определят, требуется ли ему помощь.  Благодаря этому больным не нужно месяцами дожидаться своей очереди к окулисту. Я советую всем людям с сахарным диабетом, которые давно уже не проверяли здоровье глаз, пройти скрининг", - добавила доктор Юргенс.

"Проверка глаз просто необходима, поскольку больной не ощущает изменений, пока они не станут необратимы. "Если в ходе обследования мы своевременно обнаружим изменения глаз, то их можно вылечить", - пояснила окулист.

При диабетической ретинопатии изменения делятся на четыре стадии. Первые три стадии еще позволяют обратить изменения вспять.  В четвертой стадии изменения уже необратимы. В таком случае на помощь придут уколы, лазерная терапия или хирургическое вмешательство.

"Пациент с сахарным диабетом должен обязательно следить за своим здоровьем и удерживать болезнь под контролем. Только это гарантирует качество жизни и замедление развития осложнений", - уверена Юргенс. Она добавила, что всегда проще предотвратить развитие процессов, чем лечить их.

Примите участие в скрининге диабетической ретинопатии!

• В Офтальмологической клинике Восточно-Таллиннской центральной больницы  – запись на прием по телефону 666 1900
• Офтальмологический кабинет в Северо-эстонской региональной больнице – запись на прием по телефону 6171 799
• В клинике Silmalaseri kliinik – запись на прием по телефону 6025 380
• Мустамяэский офтальмологический центр  – телефон 5388 4533

KOMMENTAARIKASTIKE

• В Эстонии примерно  60 000 людей с сахарным диабетом, у 90% из которых сахарный диабет 2-го типа, и у 10% - сахарный диабет 1-го типа.
• При сахарном диабете 1-го типа  изменения могут развиться через 5 лет после диагностирования. До 10 лет изменения встречаются редко, после 15 лет частота развития изменений возрастает на  15%.
• Через 10–15 лет после диагностирования изменения развиваются у 25–50% людей с сахарным диабетом 1-го типа. Через 30 лет диабетические изменения появляются у 90% пациентов, 16% пациентов страдают от диабетической ретинопатии последней стадии.
• У 20% людей с сахарным диабетом 2-го типа изменения ретины заметны уже при диагностировании болезни, через 10 лет изменения встречаются уже у 30% пациентов и при 15-летнем анамнезе - более чем у 60%.

Diabeetiline jalg vajab igapäevast hoolt ja järelevalvet

Kadri Penjam

Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente vastu võttev veresoontekirurg Veronika Palmiste kinnitab, et diabeetikutele on esmatähtis hoida haigus kompenseeritud ja veresuhkur normi piires.

„Pikaajaline diabeet toob kaasa kogu organismi hõlmavaid tüsistusi – näiteks silmade, neerude ja veresoonkonda hõlmavaid probleeme. Mida paremini veresuhkru tase kontrolli all hoida, seda kaugemale tulevikku on võimalik tüsistusi lükata,“ kinnitab veresoontekirurg.

Hooli oma tervisest eelkõige ise!

Võib juhtuda, et diabeet diagnoositakse hoopis mõne muu uuringu käigus või ilmneb mõni terviseprobleem – kehakaalu järsk langus, kooma, insult, infarkt, labajala mädanik, mida ravides selgub kaasuvalt ka diabeet. Reaalsuses tähendab see seda, et veresuhkur on olnud juba pikemat aega normi piirest kõrgem ja laastanud organismi.

Eesti Vabariigis on diabeedi näol tegu ühe kõige paremini toetatud haigusega, mille puhul on oluline roll haiguse kontrolli all hoidmisel eelkõige patsiendil endal. Kindlasti tasub meeles pidada, et digisüsteemide ajastul on kogu patsiendi kohta käiv info kompaktselt nähtav kõigile temaga kokkupuutuvatele arstidele.

„Eelkõige peaks patsient mure korral pöörduma oma perearstile, kes teostab läbivaatuse, toimub jalal asetsevate pulsside katsumine, ning selgitab välja, kas on vajalik saatekiri veresoontekirurgi või mõne muu eriarsti juurde,“ selgitab Palmiste.

Diabeet on haigus, mis kiirendab arterite lupjumist ning veresoontekirurgi vastuvõtule jõuavad diabeetikud valutava jala, jalal asetseva haavandi või gangreeniohuga. Olenevalt olukorrast otsustab veresoontekirurg seejärel ravimeetodi.

„Haavandi puhul suuname patsiendi edasi haavaõe juurde. Samuti on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas ravipediküüri võimalus, kuhu saavad diabeetikud pöörduda saatekirja alusel teatud kordi aastas tasuta. See on võimalus hoolitseda oma jalgade tervise eest, vältida kodus tekkida võivaid nahavigastusi ning hoida tüsistuste oht minimaalne,“ selgitab Palmiste.

Kõik võimalused amputeerimise vältimiseks

Ida-Tallinna Keskhaiglas on olemas ühtlasi diabeetilise jala konsiilium, mis koguneb keerulisemate juhtumite korral. Sinna kuuluvad labajalaprobleemidega tegelev ortopeed Vahur Metsna, endokrinoloog Ulvi Merendi, veresoontekirurg Veronika Palmiste, ortoosimeistrid Anti Pigul ja Artjom Timtšuk ning diabeetilise jalaravi õde Irina Djatšenko.

Diabeetilise jala konsiilium pakub multidistsiplinaarset lähenemist, mis tähendab seda, et jääb ära patsiendi jooksutamine, hoitakse kokku ajakulu ja kõik vajalikud spetsialistid on korraga infoväljas.

Tegemist on Eestis esimese sellelaadse konsiiliumiga, tihedat koostööd tehakse Rootsi Karolinska Ülikooliga, kus on juba 20 aasta pikkune kogemus diabeetilise jala ravis. Siin tegeletakse nende patsientidega, kellel on oht kaotada jalg.

„Esmased võimalused päästa patsiendi jalg on surve eemaldamine haavandilt – ortoosimeister valmistab patsiendile just tema jalale sobiliku ravijalatsi. Arterikahjustuse korral on ITKs olemas võimalus ja pädevus valida kahe raviviisi vahel: soonesisene korrektsioon, samuti tavapärane veresoontekirurgia. Esmalt püütakse arterikahjustus parandada, seejärel toimub edasine ravi antibiootikumidega,“ selgitab veresoontekirurg.

Alati tasub meeles pidada, et diabeetikul on oht kordushaavandi tekkeks, sestap on oluline nii regulaarne ravipediküür kui ka esmane haigust kontrolli all hoidev diabeediravi.

Veresoontekirurgi vastuvõtule jõuavad patsiendid, kel diabeedidiagnoos olnud paarkümmend aastat. „Noorim gangreeniohuga patsient on olnud seni 30aastane, diabeetiline jalg ilma arterikahjustuseta aga diagnoositud noorimana 25aastasel patsiendil. Seega ei tasu ekslikult arvata, et tegu on vanemate inimeste probleemiga ning et noori see ei puuduta,“ kinnitab Palmiste.

Диабетическая стопа требует ежедневного ухода и заботы

Кадри Пенъям

Ангиохирург Вероника Пальмисте, которая принимает пациентов в Восточно-таллиннской центральной больнице, заверяет, что для людей с сахарным диабетом важнее всего компенсация болезни и удержание сахара в пределах нормы.

"Со временем диабет приводит к множественным осложнениям. Могут быть затронуты, например, глаза, почки и кровеносная система. Чем лучшего контроля над уровнем сахара удается добиться, тем позднее проявятся осложнения", - заверила ангиохирург.

Каждый должен заботиться о своем здоровье, прежде всего, сам!

Может случиться, что сахарный диабет будет диагностирован в результате какого-нибудь другого обследования или в ходе появления какой-либо проблемы со здоровьем – резкого снижения веса, комы, инсульта, инфаркта, нагноения стопы. Фактически это означает повышенный уровень сахара на протяжении уже длительного времени, что негативно отражалось на организме.

При сахарном диабете важная роль в удержании болезни под контролем отводится, прежде всего, пациенту. Нельзя забывать, что в век цифровых систем вся информация о пациенте доступна всем врачам, к которым он обращается.

"В первую очередь пациент должен обратиться со своими проблемами к семейному врачу, который проведет осмотр, проверит пульс на ногах, выяснит, требуется ли направление к ангиохирургу или другому специалисту", - пояснила Палмисте.

Сахарный диабет ускоряет процесс обызвествления артерий, и на прием к ангиохирургу пациенты попадают уже с больной ногой, появившейся на ноге язвой или угрозой гангрены. В зависимости от ситуации ангиохирург выбирает метод лечения.

"Если у пациента язва, то мы направляем его к занимающейся лечением ран медсестре. Также в Восточно-таллиннской центральной больнице предлагается процедура медицинского педикюра. Для этого человек с сахарным диабетом должен получить направление. Определенное количество процедур в год можно пройти бесплатно. Это возможность позаботиться о здоровье своих ног, избежать возможных повреждений кожи дома и свести к минимуму риск развития осложнений", - пояснила Пальмисте.

Все, чтобы избежать ампутации

В Восточно-таллиннской центральной больнице существует также консилиум, занимающийся диабетическими стопами. Он собирается для рассмотрения сложных случаев.  В консилиум входят занимающийся проблемами стоп ортопед Вахур Метсна, эндокринолог Ульви Меренди, ангиохирург Вероника Пальмисте, специалисты по ортезам Анти Пигуль и Артем Тимчук, медсестра по лечению диабетической стопы Ирина Дьяченко.

Консилиум предлагает мультидисциплинарный подход, который означает, что пациенту больше не нужно бегать по врачам: экономится время, и в одном месте собираются все необходимые специалисты.

Это первый подобный консилиум в Эстонии. Осуществляется тесное сотрудничество с Каролинским институтом в Швеции, имеющим 20-летний опыт лечения диабетической стопы.  Консилиум занимается пациентами, которые могут потерять ногу.

"В первую очередь, чтобы спасти ногу пациента, следует снять нагрузку с язвы - ортезист изготавливает для пациента специальную лечебную обувь.  Если пострадали артерии, Восточно-таллинская больница предлагает два варианта лечения: внутрисосудистая коррекция, а также обычная ангиохирургия. Прежде всего врачи стараются исправить повреждение артерии, и затем проводится лечение атибиотиками", - пояснила ангиохирург.

Нельзя забывать об опасности появления повторной язвы у людей с сахарным диабетом, поэтому важен регулярный медицинский педикюр, а также удержание под контролем первопричины проблемы – сахарного диабета.

На прием к ангиохирургу приходят пациенты, которые живут с сахарным диабетом уже пару десятков лет. "Самому молодому пациенту с угрозой гангрены было 30 лет. Диабетическая стопа без повреждения артерий была диагностирована даже одному 25-летнему пациенту. Поэтому не стоит ошибочно полагать, что это проблема только людей старшего возраста", - отметила Пальмисте.

Veresuhkru mõõtmise põhitõed – mida jälgida?

Kadri Penjam

Kuidas selgeks teha, kas minu glükomeeter on töökorras? Miks näitavad erinevad glükomeetrid samal ajal erinevat tulemust? Kuidas on korrektne veresuhkrut mõõta? Nendele ja veel nii mõnelegi teisele küsimusele püüame leida vastuse.

Linus Medicali esindaja Anna Nukka sõnul tuleb veresuhkru mõõtmisel järgida põhireegleid, mis esmapilgul tunduvad ehk lihtsad ja loogilised, kuid vajavad siiski ülekordamist.

Puhtad käed ja usaldusväärne glükomeeter

Esimene ja kõige olulisem on meeles pidada, et enne veresuhkru mõõtmist peaks kindlasti jälgima, et käed oleksid pestud puhta vee ja seebiga ning kuivatatud. „Mandariini koorides ei mõelda sellele, kuid magus mahl (või ükskõik milline muu toit) näppudel mõjutavad tulemust. Eelistada tasub puhta veega kätepesu, kuid kui pesemisvõimalus puudub, võib vajadusel näppe ka desinfitseerida – sel juhul tuleb jälgida, et alkohol oleks näpuotstelt vere võtmise hetkeks aurustunud – muul juhul võib tulemus olla taas mõjutatud,“ kinnitab Nukka, lisades, et kindlasti on oluline esimene verepiisk ära pühkida ning kasutada mõõtmisel järgmist verepiiska.

Lisaks tasub teada, et see on normaalne, et veresuhkrut mõõtes on tulemus igast sõrmest veidi erinev – seda küll aga väikese, kuni 1 mmol/l erinevusega. „Veresuhkru näit muutub meie kehas vereringluse tõttu iga sekundiga ning seetõttu on ka sõrmedest samaaegselt võetav tulemus erinev. Kui ühes sõrmes on tulemus 5,2 ja teises 5,8, ei tasu kindlasti ärevile minna,“ sõnab esindaja. Gestatsioondiabeedi puhul on aga veidi teised reeglid, sel juhul tuleb konsulteerida meedikutega.

Samuti on erinevate glükomeetritega, mis näitavad mõõtmisel erinevat tulemust. Miks nõnda? „Aga seetõttu, et glükomeetrites kasutatakse reaktsiooni läbiviimiseks erinevaid ensüüme ehk reageerimisaineid. Soovitame mõõtmisel kasutada järjepidevalt sama glükomeetrit – see aitab vältida segadust ja aitab kontrollida paremini diabeeti,“ selgitab Nukka, lisades, et kindlasti ei tohi võtta aluseks erinevaid glükomeetreid ning usaldada seda, mis meeldivaimat tulemust näitab.

Kuigi enamasti on glükomeetrite eluiga pikk ning vana hea glükomeeter võib teenida peremeest aastaid, tasub glükomeetrit siiski lasta maaletoojal või diabeedikabinetis igal aastal kontrollida. Seda tehakse spetsiaalse kontrolllahusega, protseduur on lihtne ja kestab vaid mõne minuti. Siiski ei ole mõttekas kontroll-lahust koju osta, kuna avatuna säilib see vaid mõne kuu, samas kui kontrollimiseks on tarvis vaid tilgakest sellest.

Väärarusaamad aeglased kaduma

Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente vastu võttev diabeediõde Marje Klauks lisab siinkohal veel mõned tähelepanekud, milliseid vigu patsiendid veresuhkru mõõtmisel teevad.

„Esmalt tuleks jälgida, et testriba pannakse glükomeetrisse õiget pidi. Esineb juhtusid, kus patsiendid  panevad vere testriba peale ja siis torkavad verise otsa glükomeetrisse. On juhtunud, et veri pannakse ka otse glükomeetrisse. Glükomeetrit kasutades tuleks jälgida selle erisusi, kuna osal glükomeetri mudelitel käib veri testriba peale, osal testriba otsa. Oluline on jälgida ka testriba paki pealt säilivusaega, et ei kasutataks aegunud testribasid.

„Üsna sageli on patsient saanud glükomeetri apteegist, kuid ei ole saanud kasutusõpetust või  patsiendile on näidatud, kuidas glükomeeter töötab, kuid esimesel korral ei ole meelde jäänud. Sel juhul tasub kindlasti abi  küsida pereõelt või diabeedikeskusest.

Uued mudelid senisest täpsemad ja mugavamad

Lisaks sellele, et diabeetikute jaoks on ajakohastunud ning muutunud süstetehnika ja süstlad-nõelad, on ka glükomeetrite mudelite puhul toimunud arvestatav edasiminek.

„Glükomeetrid on muutunud käepärasemaks, tulemus kuvatakse ekraanile senisest kiiremini – mõne sekundiga – ning glükomeeter suudab mällu salvestada kuni 480 kuupäeva ja kellaajaga varustatud tulemust. Nõnda on hõlbus näha oma 7, 14, 30 ja 90 päeva keskmist veresuhkru näitu. Näiteks Medismart Ruby glükomeetril on võimalik märgistada ka mõõtmistulemus enne ja pärast sööki. Testribade puhul on mõeldud ka meeste ja vanemate inimeste peale – testribad on piisavalt suured ja mugavad käes hoida. Samas vajavad täpselt sama vähe verd mõõtmiseks kui väiksemamõõdulised,“ loetleb Nukka.

Tulemuse tõlgendamisel tasub kindlasti arvestada konkreetse päeva, tegevuste ja toitumisega. Seetõttu tasub normi piirest veidi madalamat või kõrgemat tulemust vaadata kogu päeva lõikes, arvestades mõõtmisele eelnenud või järgnevat tegevust ning alles sellest lähtuvalt manustada vajalik kogus insuliini.

TASUB MEELES PIDADA!

• Peske käsi sooja vee ja seebiga, kuivatage hoolikalt.
• Mõõtmiseks kasutage teist tilka, esimene pühkige puhta marliga ära.
• Kasutage testriba õigesti, konsultatsiooniks pöörduge spetsialisti poole.
• Mõõtke glükoosi taset päeva samadel kellaaegadel.
• Ebatavaliselt kõrge või madala tulemuse saamisel säilitage rahu ning hinnake oma päeva eelnevaid tegevusi.
• Ärge muutke oma raviskeemi ilma spetsialisti soovituseta.

Основные правила измерения сахара в крови – на что обращать внимание?

Кадри Пенъям

Как определить, исправен ли глюкометр? Почему разные глюкометры показывают разные результаты? Как правильно измерять сахар в крови? Попробуем найти ответ на эти и другие вопросы.

По словам представителя Linus Medical Анны Нукка, при измерении сахара в крови следует придерживаться основных правил, которые на первый взгляд кажутся простыми и логичными, но все же нуждаются в повторении.

Чистые руки и надежный глюкометр

В первую очередь нельзя забывать перед измерением сахара в крови помыть руки с водой и мылом. Руки должны быть чистыми и сухими. "Очищая мандарин, мы не задумываемся над этим, но сладкий сок (или любая другая еда) на руках влияют на результат. Руки лучше всего мыть водой, но если такой возможности нет, при необходимости можно пальцы продезинфицировать. В таком случае для получения достоверного результата следует немного подождать, чтобы к моменту выполнения прокола алкоголь уже испарился с кожи", - отметила Нукка, добавив, что первую каплю следует обязательно вытереть и для измерения использовать вторую.

Вполне нормально, если при заборе крови из разных пальцев мы получим немного, всего до 1 ммоль/л, различающиеся результаты. "Из-за кровообращения показатели сахара в крови каждую секунду меняются, отсюда и разные результаты. Не стоит впадать в панику, если взятая из одного пальца кровь показала 5,2, а из другого пальца - 5,8", - подчеркнула она. При гестационном сахарном диабете правила немного другие, и следует проконсультироваться с медиками.

Разные глюкометры при измерении также показывают разные результаты. Почему так? "Потому что в глюкометрах для получения реакции используются разные ферменты, или реагенты. Мы рекомендуем при измерении пользоваться одним и тем же глюкометром – это позволит избежать путаницы и поможет лучше контролировать сахарный диабет", - пояснила Нукка, добавив, что нельзя брать за основу разные глюкометры и доверять тому, который показывает понравившийся вам результат.

Хотя срок службы глюкометров долгий, и  один глюкометр может служить годами, все же желательно ежегодно проверять его исправность у импортера или в диабетическом кабинете. Для этого используется специальный контрольный раствор. Проверка занимает всего несколько минут. Не стоит покупать такой раствор для домашнего использования, поскольку после того, как его открыли, он хранится всего несколько месяцев, а для проверки требуется только одна капля.

Ложные представления живучи

Медицинская сестра диабетологического профиля Марье Клаукс, которая принимает пациентов в Восточно-таллинской центральной больнице, отметила еще некоторые ошибки при измерении сахара в крови.

"В первую очередь следует проверить, чтобы тест-полоска была вставлена правильно. Иногда пациенты вставляют в глюкометр тест-полоску тем концом, на который нанесена кровь. Бывали случаи, когда кровь капали прямо в глюкометр. У некоторых моделей глюкометров кровь следует наносить сверху на тест-полоску, у некоторых - на кончик тест-полоски. Важно проверить на упаковке срок хранения тест-полосок, чтобы они не были просрочены.

"Нередко пациенту в аптеке выдают глюкометр, но не дают к нему никакой инструкции, или показывают, как глюкометр работает, но с первого раза пациент не запоминает . В таком случае следует переспросить у семейной медсестры или в диабетологическом центре.

Новые модели более точные и удобные

Помимо того, что со временем совершенствуются приспособления для выполнения прокола, разрабатываются все новые модели глюкометров.

"Глюкометры стали более удобными, результаты выводятся на экран быстрее, всего за несколько секунд, а глюкометр способен сохранить в памяти до 480 результатов с датой и временем. Это позволяет без лишних расчетов увидеть свой средний показатель сахара в сроки за 7, 14, 30 и 90 дней. Например, глюкометр Medismart Ruby позволяет отметить результат измерения до и после еды. Существуют тест-полоски, разработанные для мужчин и пожилых людей. Они больше по размеру, и их удобнее держать. При этом для анализа потребуется столько же крови, сколько для обычных тест-полосок", - перечислила Нукка.

При расшифровке результата следует учитывать конкретный день, деятельность и питание. Поэтому более низкий или высокий результат нужно  рассматривать в контексте всего дня, учитывая то, чем занимался человек до измерения, и чем будет заниматься после, и, исходя из этого, определить дозу инсулина. 

Стоит помнить!

• Вымойте руки водой и мылом, тщательно высушите.
• Для измерения используйте вторую каплю, первую сотрите чистой марлей.
• Используйте тест-полоску правильно, для консультации обратитесь к специалисту.
• Измеряйте уровень сахара в одно и то же время.
• Если результат получился выше или ниже обычного, не впадайте в панику, подумайте, чем вы занимались до измерения.
• Не меняйте свою схему лечения без рекомендации специалиста.

Diabeet ei välista turvalist beebiootust

Kadri Penjam

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus patsiente vastu võttev ämmaemand Annaliisa Kruutmann kinnitab, et diabeet kui haigus ei ole iseenesest järglaste saamisel takistuseks. Küll aga peab olema diabeetiku rasedus planeeritud ning haigus kompenseeritud – seda selleks, et tagada lapse igakülgne areng raseduse planeerimisest sünnituseni.

„Esmalt peaks diabeetik rääkima soovist rasestuda oma endokrinoloogile või perearstile, kellega koostöös saab kontrollitud silmade, neerude ja muu organismi tervislik seisund. Kindlasti peab olema rasedust planeerima asudes viimase kolme kuu keskmine veresuhkur 7,0 ringis,“ selgitab ämmaemand.

Naise tervis paneb aluse turvalisele rasedusele

Selleks, et rasedus kulgeks komplikatsioonideta, peab olema esmalt kontrolli all naise tervis. Kui endokrinoloogilt on rasestumiseks roheline tuli saadud, võib tegudele asuda. Juba enne rasestumist peaksid diabeetikud hakkama tarvitama kuni raseduse 12. nädalani 1 grammi foolhapet päevas. Lisaks tuleb arvestada, et raseduse käigus muutub organismi insuliinivajadus. Raseduse esimeses pooles on insuliinivajadus tavalisest väiksem, 24.–28. nädala paiku hakkab aga organism taas enam insuliini vajama. Kindlasti peab arvestama raseduse ajal mõõduka füüsilise treeninguga ning sellest lähtuvalt korrigeerima insuliinikoguseid. Rasedatele ei ole soovitatud ekstreemsport.

Mis aga diabeetiku rasedust ohustavad? „Raseduse esimeses pooles võib esineda iseeneslikku raseduse katkemist, teises aga preeklampsiat. Preeklampsia puhul ohustab naist kõrge vererõhk ning uriinis on valk. See põhjustab aga platsenta töö häireid, mistõttu ei saa laps piisavalt toitaineid ja tema areng on pärsitud,“ loetleb Kruutmann.

Äärmuslikel juhtudel võib esineda enneaegset sünnitust või üsasisest loote surma. Sündinud lapsed on kas keskmisest väiksema või suurema kehakaaluga. Võivad vajada sünnituse eelselt kopsude ettevalmistust, samuti võib olla lootevee hulk suurem kui tavapäraselt.

Rasedusaegne kõrge veresuhkur naisel võib põhjustada lootel näiteks südame-, kesknärvisüsteemi- või neerude väärarenguid. Samuti tuleks saada kontrolli alla enne rasestumist naise vererõhk. Naist ohustavad enam ka põiepõletik, neerupõletik.

Diabeetiku sünnitus toimub tavaliselt vahelesekkumisega ehk ajatatult. „Diabeetikud sünnitavad enamasti glükoositilgaga, veresuhkru taset mõõdetakse iga kahe tunni tagant ning juba enne sünnitust muudab endokrinoloog naisele süstitava insuliini kogust. Pärast sünnitust kontrollitakse veresuhkru taset, beebi võib vajada turgutamist ning kohanemine üsavälise eluga võib võtta veidi aega,“ selgitab ämmaemand. 

Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet

Gestatsioonidiabeet (GDM) avaldub 24.–28. rasedusnädalal ning see on põhjustatud platsenta hormoonidest. 50–70% naistest, kes on raseduse ajal GDMiga kimpus, võivad kümne aasta jooksul haigestuda diabeeti. Eestis diagnoositi GDM 2012. aastal 3,5%-l rasedatest, kuid selle levikut on seni alahinnatud.

„Gestatsioonidiabeeti diagnoositakse glükoositaluvuse ehk -tolerantsuse testiga (GTT), mis viiakse läbi hommikusel ajal haiglas. Testi tulemus on korras, kui hommikul on tühja kõhu veresuhkur alla 5,1 mmol/l; 1 tund pärast glükoosilahuse joomist on tühja kõhu veresuhkur alla 10 mmol/l ning 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist on veresuhkur alla 8,5 mmol/l,“ loetleb Kruutmann.

Ämmaemanda sõnul leevendub gestatsioonidiabeet 90%-l naistest dieetraviga. Ülejäänud 10% naistest vajab juurde kas insuliini süstimist või tablettravi. „Eelistame süstimist, sest sel juhul jõuab insuliin kiiremini rakkudesse. Konkreetsele naisele sobilik raviskeem pannakse paika endokrinoloogiga koostöös,“ sõnab Kruutmann.

„Elustiilimuutus, tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus lükkab edasi II tüüpi diabeeti,“ paneb ämmaemand südamele kõigile naistele.

KOMMENTAAR

Katre:

II tüüpi diabeetik enne rasestumist:

„Püüdsin rasestuda 3,5 aastat, selle aja jooksul sain teada, et olen II tüüpi diabeetik. Arstide abiga õnnestus saada diabeet kontrolli alla aasta möödudes, misjärel rasestusin.

Rasestumise eel olin tablettravil, raseduse ajal diabeet süvenes ning pidin ka süstima. Rasedus kulges iseenesest kergemalt kui üheksa aastat tagasi esimese lapsega – samas toimus pidev analüüsimine ning rasedusaegne jälgimine, mis pani mind ennast järjest enam muretsema.

Sünnitegevus algas kuu varem iseeneslikult pihta – õnneks oli beebi normaalkaalus. Samas oli beebi alguses loid ning olin seetõttu stressis. Tagantjärele tunnen enim puudust rohkemast kogemuste jagamisest, teavitamisest – millele tähelepanu pöörata ning mille pärast tasub muretseda, mille pärast mitte. Tänasel päeval ma taas süste ei vaja, piisab tablettravist ning püüan toitumise kontrolli alla saada.“

Сахарный диабет не исключает безопасного вынашивания ребенка

Кадри Пенъям

Работающая в женской клинике Восточно-таллиннской центральной больницы акушер Анналийза Круутманн заверяет, что сам по себе сахарный диабет не мешает вынашиванию детей.  Зато беременность женщины с сахарным диабетом требует планирования, и болезнь должна быть компенсирована, чтобы гарантировать гармоничное развитие ребенка на протяжении всей беременности.

"Вначале женщина с сахарным диабетом должна рассказать о желании забеременеть своему эндокринологу или семейному врачу, который проверит зрение, работу почек и состояние здоровья в целом. На момент начала планирования беременности средний уровень сахара в крови за последние три месяца должен быть около 7,0", - пояснила акушер.

Здоровье женщины - залог безопасной беременности

Чтобы беременность протекала без осложнений, в первую очередь следует держать под контролем здоровье женщины. Если эндокринолог дал добро, то можно приступать к действиям. Еще перед беременностью и до 12-й недели беременности диабетики должны принимать 1 грамм фолиевой кислоты в день. Также следует учесть, что во время беременности изменяется потребность организма в инсулине. В первой половине беременности потребность в инсулине, как правило, ниже, около 24-28-й недели она опять возрастает. Нельзя игнорировать умеренные физические тренировки, которые в свою очередь влияют на потребность в инсулине. Беременным не рекомендуют заниматься экстремальными видами спорта.

Какие существуют угрозы для беременности при сахарном диабете? "В первой половине беременности нередки случаи самопроизвольного выкидыша, во вторoй половинe -   преэклампсии. При преэклампсии женщине угрожает высокое артериальное давление, а в моче появляется белок. Это приводит к нарушению в работе плаценты, вследствие чего ребенок не получает в достаточном объеме питательных веществ и его развитие тормозится", - перечисляет Круутманн.

В крайних случаях это может привести к преждевременным родам или гибели плода.  Вес родившихся детей выше или ниже среднего. Могут нуждаться в подготовке легких до родов, также может быть больше обычного объем околоплодных вод.

Высокий уровень сахара в крови беременной женщины может вызвать отклонения в развитии, например, сердца, центральной нервной системы или почек. Также еще до зачатия следует взять под контроль артериальное давление женщины. Больше всего женщинам угрожает воспаление мочевого пузыря и почек.

Как правило, роды у женщины с сахарным диабетом проводятся планово. "Как правило, женщины с сахарным диабетом рожают с помощью капельницы, уровень сахара замеряется каждые пару часов и уже до родов эндокринолог меняет дозу вводимого инсулина. После родов замеряется уровень сахара в крови, ребенок может нуждаться в некоторой поддержке и адаптация к новой жизни может занять немного времени", - пояснила акушер. 

Гестационный диабет, или сахарный диабет беременных

Гестационный диабет (ГД) появляется на  24–28-й неделе беременности и вызван гормонами плаценты. У 50–70% женщин с ГД в течение десяти лет может появиться сахарный диабет. В 2012 гдоу в Эстонии ГД был диагностирован у 3,5% беременных, но его распространенность до сих пор недооценивалась.

Iga laps on erinev – nagu ka tema diabeet

Kadri Penjam

Mida ma olen oma diabeetikust lapse vanemaks olemise kogemusest õppinud? Eks eelkõige ikka seda, et ükski päev ei ole teisega sarnane ning iga hommik algab kui esimene. Olen tänaseks leppinud sellega, et päris igal ajahetkel ei saa ma lapse kõrval olla ega suuda kõiki ettetulevaid olukordi alati kontrollida.

Minu poeg haigestus pärast 2. klassi 8-aastaselt, suvevaheajal. Enne seda olime juba mõnda aega märganud, et temaga on midagi justkui teisiti – ta ei suutnud koolitöid tehes kontsentreeruda, märgas aeg-ajalt voodit ja oli veidi ka kaalust alla võtnud. Selle kõige põhjust tajusin aga alles siis, kui meile pandi diagnoos – I tüüpi diabeet.

Tegelikult puutusin diabeediga kokku juba lapsepõlves, kui mu poolvend 6-aastaselt samuti haigestus. Siiski sai tol ajal võetud kõike lapse mõistusega – see polnud minu kohustus. Kui aga mu enda lapsele veresuhkru proovi tehes vaatas mõõteaparaadilt vastu number 38, sain aru, et tagasiteed siit pole. Seega ei üllatanud mind hiljem haiglas pandud diagnoos.

Tuli õppida elama koos diabeediga, mis tähendas ühtlasi muutusi igapäevaelus. Lapsevanemana mäletan seda hetke, kui sain aru, et see on nüüd siin minu probleem – minu elu ja tulevik – ning mul pole seda kellegi teise õlgadele lükata. Tol hetkel tähendas see minu jaoks unetuid öid, paanilist toidu kaalumist ja veresuhkru mõõtmist, kaheksa aastat hiljem tean aga, et lisaks lapse tervisele on mu kohustus hoida ka enda oma – seetõttu on igasugused ideaalsuse ootused ja ka enesesüüdistamised asjatud.

Senisest erinev elukorraldus lapsele

Lapse jaoks tähendab diabeet eelkõige seda, et ta ei saa enam süüa, millal soovib ja mida soovib. Samas ei tähenda see tegelikult üldse seda, et menüüst peaks välja lülitama teatud toidud, näiteks magusa. Magusast loobuma ei pea, kuid seda saab tarbida vaid siis, kui veresuhkur on madal – sel juhul on komm, magus mahl või mesi ideaalsed veresuhkru tõstjad. Samas kui veresuhkur on kõrge, võib laps süüa vaid toiduaineid, mis veresuhkrut ei tõsta – köögivilju, muna jne. Peamiseks elu osaks saabki režiimist kinni pidamine. Spontaansed ampsud jäävad minevikku, välja arvatud juhul, kui veresuhkur on madal. Enne igat söögikorda toimub veresuhkru mõõtmine ning insuliini süstimine. Samuti saab elu loomulikuks osaks füüsilise tegevuse planeerimine, sellega arvestamine.

Emotsionaalselt on lapse jaoks eelkõige keeruline alguses endale tunnistada, et tekkinud olukord on nüüdsest elu igapäevane osa. Ka minu laps küsis minult algusaegadel: millal ma terveks saan ja see lõpeb? Paraku on diabeet haigus, millega tuleb õppida elama, sest sellest ei paraneta.

Olenevalt lapse vanusest on kindlasti tema jaoks oluline ka teiste laste arvamus. Küsimused – miks see haigus minule tuli? Kas ma sõin liiga palju magusat? Kuidas teised lapsed nüüd minusse suhtuvad ja mida arvatakse sellest, et ma pean süstima? Need jooksevad iga lapse peast läbi. Siinkohal on kindlasti vanema või mõne tugiisiku roll püüda leida neile küsimustele vastused.

 Koos ja eraldi – kuidas edasi?

Diagnoosi saamine tekitab küsimusi ja arutlusi ka vanemas endas. Küsimused – kas mina tegin midagi valesti, et mu lapsel on diabeet? Oleksin ma saanud kuidagi seda ennetada, ära hoida? Kuidas ma varem ei märganud midagi? Kuidas mu laps minust eemal olles hakkama saab? – need on elementaarsed.

Samuti nagu hirm tuleviku ees – kuidas aktsepteerib lasteaed või kool minu lapse haigust? Kas ja millistel tingimustel on nemad omalt poolt valmis toetama senise igapäevarütmi jätkumist lapse jaoks? Olenemata lapse vanusest on loomulik vanema hirm olla lapsest eemal – kui haigusega on harjutud ning koos olles on režiim selge, siis lapse usaldamine, mure, kuidas ta saab üksinda hakkama, on hoolimata tema vanusest loomulik.

Oma kogemusest võin öelda, et üldiselt ollakse haridusasutustes vastutulelikud. Kuid oma osa on ka sellel, kas töötajate seas on neid, kes diabeediga varem kokku puutunud või millise koormusega on koolis või lasteaias tööl medõde. Kui koolilaps saab oma haigusega hakkama enamasti ka algklassides, vajab lasteaias käiv mudilane ilmselgelt abi veresuhkru mõõtmisel, toiduportsjoni suurusel/valikul ning vajaliku koguse insuliini välja arvutamisel ja süstimisel.

Tugisüsteem on äärmiselt oluline selleks, et nii laps kui ka lapsevanem saaksid harjuda haigusega kaasnevate muutustega ja jätkata mõne aja pärast senist elu, sest kui paljudel meist on ikka võimalus tulla päevatöölt ära ning tegeleda vaid lapse haigusega. Oli see hea või halb, aga minul sattus lapse haigestumine aega, mil olin pere väikseima, 6kuuse lapsega kodune. Keskmine laps oli peres 5aastane. Seega saime võtta haigusega harjumiseks aega – olin kodune kuni pisima 3aastaseks saamiseni. Võin öelda, et 8aastase ja 11aastase lapse toimetulek oma haigusega on kardinaalselt erinevad ning tööle sain naasta juba rahulikuma südamega.

Lapse diabeeti haigestumisel on tegu muutusterohke ajaga terve pere jaoks. Diabeet on haigus, mis muudab nii lapse, tema perekonna kui ka lähima sõpruskonna elu vähemal või rohkemal määral. Soovitan kindlasti lapsevanematel võtta ühendust Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühinguga, www.lastediabeet.ee, kes teeb tänuväärset tööd, jagab infot, korraldab üritusi ja vahvat suvist lastelaagrit. Diabeedilaste vanematel ja ka lastel endil on üheskoos alati lihtsam jagada nii rõõme kui ka muresid.

Каждый ребенок особенный, как и его сахарный диабет

Кадри Пенъям

Чему я научилась, как родитель ребенка с сахарным диабетом? Прежде всего, тому, что все дни разные, и каждое утро начинается как первое.  Я уже смирилась с тем, что не могу постоянно быть рядом с ребенком и все контролировать. 

Мой ребенок заболел после второго класса, в 8 лет.  Мы уже какое-то время замечали, что с ним что-то не так - делая уроки, он не мог сконцентрироваться, время от времени мочился в постель и немного потерял в весе.  Причину всего этого я узнала только после того, как ему был поставлен диагноз - сахарный диабет первого типа.

На самом деле с сахарным диабетом я столкнулась уже в детстве, когда заболел мой сводный брат.  В то время я воспринимала все как ребенок - это не было моей головной болью.  Когда же глюкометр, которым я измерила уровень сахара в крови своего ребенка, показал цифру 38, я поняла, что обратного пути нет.  Поэтому меня не удивил поставленный в больнице диагноз. 

Пришлось научиться жить с сахарным диабетом, что означало перемены в повседневной жизни. Как родитель, я помню тот момент, когда поняла, что это стало моей проблемой, моей жизнью моим будущим, и я е могу переложить это на плечи кого-либо другого. Тот момент означал для меня бессонные ночи, паническое взвешивание пищи и измерение уровня сахара в крови. Теперь, восемь лет спустя, я поняла, что должна заботиться не только о здоровье ребенка, но и о себе. Не нужно стараться  быть идеальной и обвинять во всем себя. 

Новый распорядок жизни ребенка

Для ребенка сахарный диабет означает, прежде всего, то, что он больше не может питаться всем, чем угодно и когда угодно.  В то же время, это не означает то, что из меню придется исключить определенные продукты, например, сладкое. Сладкое можно есть, когда уровень сахара низкий. Это может быть конфета, сладкий сок или мед. Они идеально поднимают уровень сахара.  В то же время, при высоком уровне сахара ребенок может есть только продукты, не поднимающие сахар - овощи, яйца и т.д. Вся жизнь превращается в режим.  Спонтанные перекусы уходят в прошлое, за исключением случаев, если уровень сахара низкий.  Перед каждым приемом пищи измеряется уровень сахара в крови и выполняется инъекция инсулина.  Также неотъемлемой частью жизни становится планирование физической деятельности. 

Эмоционально ребенку вначале трудно признать, что это на всю жизнь.  Мой ребенок тоже постоянно спрашивал: когда я выздоровею и это кончится? К сожалению, сахарный диабет не лечится, с ним нужно научиться жить. 

В зависимости от возраста ребенка, для него важно мнение других детей.  Вопросы - почему я заболел? Я ел слишком много сладкого? Как теперь другие дети будут относиться ко мне и к тому, что я должен делать инъекции? Такие мысли приходят в голову ребенка каждый день.  Ответ на эти вопросы должны помочь найти родители или опорное лицо.  

 Вместе и раздельно - как дальше?

Постановка диагноза вызывает вопросы и рассуждения также у родителей.  Возникают элементарные вопросы - что я сделал не так, что у моего ребенка появился сахарный диабет? Мог ли я как-нибудь это предотвратить? Почему я раньше ничего не замечал? Как ребенок справится, если меня не будет рядом. 

Также страх перед будущим - как детский сад или школа отнесутся к болезни моего ребенка? Готовы ли они поддерживать ежедневный ритм ребенка, и если готовы, то на каких условиях? Независимо от того, сколько ребенку лет, родитель всегда будет бояться за него. Даже если все уже свыклись болезнью и режимом, то доверие к ребенку, беспокойство, как он справится один, останутся навсегда. 

Из своего опыта могу сказать, что в целом учителя и воспитатели идут на встречу.  Свою роль играет и то, есть ли среди них те, кто раньше сталкивался с сахарным диабетом или с какой нагрузкой в школе или детском саду работает медсестра.  Если школьник, как правило, уже справляется со своей болезнью, то посещающему детский сад ребенку, скорее всего, требуется помощь при измерении уровня сахара, выборе еды и размере порции, расчете необходимой порции инсулина и выполнении инъекции. 

Для того чтобы как ребенок, так и родитель смогли привыкнуть к связанным с болезнью изменениям и вернуться через какое-то время к обычной жизни, крайне важна опорная система, ведь мало кто из нас может уйти с работы и заниматься ребенком и его болезнью.  Хорошо это или плохо, но мой ребенок заболел, когда я сидела дома с 6-месячным малышом.  Среднему ребенку было 5 лет.  Поэтому у нас было время привыкнуть к болезни - я была дома, пока младшему не исполнилось три года. Могу сказать, что 8-летний и 11-летний ребенок совершенно по-разному справляются с болезнью, и я смогла выйти на работу со спокойным сердцем. 

Обнаруженный у ребенка сахарный диабет означает перемены для всей семьи.  Сахарный диабет в большей или меньшей степени меняет жизнь ребенка, семьи и друзей.  Советую родителям обязательно связаться с Союзом детей и молодых диабетиков Эстонии  www.lastediabeet.ee, который делится информацией, проводит мероприятия и веселые летние лагеря. Его работу трудно переоценить. Вместе всегда легче преодолевать проблемы и радоваться успехам.

Diabeetik vajab tasakaalustatud menüüd  

Diabeedi korral on oluline selgeks teha, millist tüüpi diabeeti patsient põeb, kas on lisaks kaasuvaid haigusi ning sellest lähtuvalt panna paika just temale sobilik toitumisplaan. See, kui mitmekülgselt diabeetik toitub, paneb aluse tema tervislikule seisukorrale ja toetab elukestvat haigusega toimetulekut.

Maarja Randväli, www.diabeedispetsialistid.ee üks eestvedajaid on spetsialiseerunud diabeetikute õpetamisele ja nõustamisele juba pikemat aega. Tema sõnul saab diabeetiku toitumine alguse tervisliku toitumise põhimõtete tundma õppimisest ja igapäevasest toidukoguste arvestamisest. Arvesse peab võtma ka seda, et igal inimesel on individuaalsed vajadused.

„Diabeet ehk suhkurtõbi ehk suhkruhaigus on grupp ainevahetushaigusi, mille puhul võib olla häirunud insuliini tootmine, insuliini toime või mõlemad. Arukas ja läbimõeldud toitumine kombineerituna õige raviskeemiga aitab hoida veresuhkru taseme võimalikult normaalsena, mis vähendab võimalusi diabeediga seotud tüsistuste tekkeks,“ kinnitab Randväli.

Diabeet kui elukestev elustiilihaigus

Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (International Diabetes Federation) andmetel oli 2015. aastal maailmas 415 miljonit diabeeti põdevat inimest. 2040. aastaks prognoositakse selle arvu tõusu 642 miljonile. Euroopas oli 2015. aastal diabeedi levimus täiskasvanud rahvastikus 7,3%, mis on 59,8 miljonit inimest. IDFi hinnangul oli 2015. aastal diabeedi levimus Eestis 6%, mis on hinnanguliselt 59 100 inimest. 2015. aastal oli IDFi hinnangul 770 surma Eestis seotud diabeediga.

Diabeeti saab jagada nelja peamisesse kategooriasse. I tüüpi diabeet ohustab enamasti lapsi ja noorukeid ning selle põhjus on beeta-rakkude hävimine, mis viib absoluutse insuliinpuudulikkuseni. II tüüpi diabeedi puhul on tegu progresseeruva defektiga insuliini tootmises, mille taustaks on insuliinresistentsus ning see ohustab erinevas eas täiskasvanuid.

Gestatsioonidiabeedi puhul on tegu diabeediga, mis diagnoositakse raseduse II või III trimestril ega ole juba varem välja kujunenud. Lisaks diagnoositakse veel teisi spetsiifilisi diabeedi tüüpe, mis on tingitud mitmesugustest teisestest põhjustest nagu monogeensed diabeedi sündroomid (nt neonataalne diabeet ja MODY), pankrease haigusest tingitud (nt tsüstiline fibroos) ja ravimitest või kemikaalidest tingitud (nt HIV/AIDS ja glükokortikoidravi). Kõigi nende puhul lähtutakse toitumiskava koostamisel just konkreetse patsiendi vajadustest.

Valdav osa haigestunuid on II tüüpi diabeetikud, keda on 90–95%, I tüüpi esineb 5–10%-l patsientidest. Mõlema puhul on oluline tervislik ja mitmekülgne toitumine, eriti oluline on aga diabeetiku jaoks tundma õppida süsivesikuid.  II tüüpi diabeetikutel on üldjuhul ka palju kaasuvaid haigusi, millega tuleb arvestada ning mis teeb ühtlasi ravi ja elustiilinõustamise suhteliselt keeruliseks.

Iga diabeetik vajab läbimõeldud individuaalset toitumiskava

Toitumisnõustaja sõnul on diabeetikule oluline osata igapäevaselt arvestada söödavaid toidukoguseid ning patsient peab ühtlasi silmas pidama, et insuliin- või tablettravi annused, toiduportsjonid ja liikumine oleksid tasakaalus. 

„Laste puhul pannakse olenevalt lapse vanusest ja elustiilist paika tema igakülgseks kehaliseks ja vaimseks arenguks vajalikud toidukogused ning nende sisaldus. Täiskasvanute puhul arvestatakse samuti välja individuaalsed vajadused – peamine on, et tagatud oleks piisav kogus toitaineid, millest saadakse energiat – rasvad, valgud ja süsivesikud,“ loetleb Randväli, lisades, et kõik toiduained, mida diabeetik sööb, tõstavad tema veresuhkru taset rohkemal või vähemal määral.

Diabeetiku igapäevane toiduvalik peab olema tasakaalustatud – värske, maitsev, organismile hästi omastatav. Toiduvalik peaks sisaldama õiges vahekorras toitaineid: kiudainerikkaid süsivesikuid, rasvu, valke. Samuti vitamiine, mikroelemente ja kiudaineid. Toit peab sisaldama õiges vahekorras taimseid ja loomseid toitaineid. „Individuaalsed toitumissoovitused antakse diabeetikule ravimeeskonna poolt tema soove, vajadusi ja võimalusi arvestades,“ on kokkupandud toitumiskava toitumisnõustaja sõnul meeskonnatöö tegevus.

Milliseid toiduaineid ja mis koguses eelistada? „Söögijärgset veresuhkrutaseme tõusu aeglustab see, kui süüakse samal ajal valku ja rasvu sisaldavaid toiduaineid,“ selgitab Randväli, lisades, et  süsivesikuid leidub nii taimset (leib ja muud teraviljatooted, kartul, puu- ja köögiviljad, marjad) kui ka loomset päritolu toiduainetes (piim, keefir).

Süsivesikud esinevad toiduainetes nii liht- kui ka liitsuhkrutena. Lihtsuhkruteks on glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Toiduga saadavad lihtsuhkrud imenduvad kergesti soolestikust verre, põhjustades söömise järel veresuhkrutaseme kiire tõusu, seega on neist abi siis, kui diabeetikut ähvardab madal veresuhkur ehk hüpoglükeemia.

Toidu liitsuhkru (nt tärklis) keemiline struktuur koosneb aga osadest, mis omavahel lülidega ühendatud. Seedekulglas lagundatakse tärklis glükoosiks ning kuna see protsess võtab aega, tõuseb söögijärgne veresuhkrutase aeglasemalt. Stabiilsema veresuhkru näitude saavutamisel eelistatakse just toiduaineid, mis mõjuvad pikema aja jooksul ja hoiavad veresuhkru stabiilsena kogu päeva vältel.

„Kindlasti tuleb rõhutada, et maiustamine ei ole diabeeti põdevale lapsele ega täiskasvanule keelatud. Oluline on jälgida mõõdukuse printsiipi ning teada tuleks toidu toitainelist koostist, eriti toidu süsivesikute sisaldust. Kindlasti käib diabeetiku igapäevase elustiili juurde mõõdukas aktiivne koormus, mis aitab reguleerida veresuhkru taset,“ selgitab Randväli, lisades, et nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeetikutele soovitatakse nädalas vähemalt 150 minutit füüsilist aktiivsust.

Diabeetiku tervise kaks ohtu – hüpo- ja hüperglükeemia

Kuigi hüpo- ja hüperglükeemia on kaks veresuhkru taset organismis näitavat äärmust, võib hüpoglükeemia tekkida ootamatult, samas kui hüperglükeemia on pikemaajalise insuliinivaeguse tulemus. Hüpoglükeemia on seisund, kus vereringes on liiga vähe glükoosi ning veresuhkur langeb seetõttu liiga madalale, põhjustades diabeetikule mitmeid tuntavaid vaevusi. See on ohtlik seisund, kus abi saamata süveneb olukord kiiresti. Enamasti avalduvad sümptomid, kui diabeeti põdeva patsiendi veresuhkur on alla 3,9 mmol/l.

Hüpoglükeemia võib tekkida liiga suure insuliinikoguse süstimisel või osa tablettravimite mõjul, lisaks vähesel söömisel, samuti kui toidukordade vahele jäävad liiga pikad pausid. Ootamatu hüpoglükeemia võib tekkida ka tugeva füüsilise koormuse korral (kui sellega ei ole varem arvestatud) või liigse alkoholi tarbimise korral, seetõttu peab diabeetik arvestama erinevate seisunditega kaasnevate eriolukordadega ning korrigeerima sellest lähtuvalt süstitavat insuliinikogust/tablettravi ja söödava toidu hulka juba enne tegevust.

„Hüpoglükeemia korral tunneb inimene tühjakõhutunnet, tekkida võivad olenevalt hüpoglükeemia tõsidusest ja patsiendi individuaalsusest lähtuvalt ärevus, külm higi, segadusseisund, kiire pulss, pearinglus, väsimus, nägemishäired, peavalu, tasakaaluhäired, surin või tundetus keeles/huultes, tõsisematel juhtudel teadvuse kadu või krambid,“ toob Randväli näiteid hüpoglükeemia tunnustest.

Vastupidine olukord, kus organism saab süsivesikute katteks liiga vähe insuliini, tekitab hüperglükeemia ehk normist kõrgema veresuhkru taseme. Hüperglükeemia sümptomid on kõrge veresuhkur, janutunne, kuiv nahk, iiveldus/oksendamine, kõhuvalu, väsimus, magus hingeõhk, kiire kaalulangus, tihe urineerimine. Hüperglükeemia ei ole koheselt ohtlik võrreldes hüpoglükeemiaga, kuid nõuab samuti kõrgenenud veresuhkru tõttu reageerimist.

Hüperglükeemia sümptomid on kõrge veresuhkur, janutunne, kuiv nahk, iiveldus/oksendamine, kõhuvalu, väsimus, magus hingeõhk, kiire kaalulangus, tihe urineerimine.

Täieliku insuliinipuuduse korral võib tekkida eluohtlik seisund diabeetiline ketoatsidoos, kuid ka see ei teki minutite või tundidega. Enamasti ohustab diabeetiline ketoatsidoos I tüüpi diabeetikuid – organism hakkab lagundama omaenda rasvavarusid, mille tagajärjel tekivad ketokehad. Ketokehade kuhjamisel muutub veri liiga happeliseks ning kujuneb diabeetiline ketoatsidoos. Et sellist olukorda vältida, soovitatakse mõõta ketokehasid, mida mõõdetakse sarnaselt veresuhkru mõõtmisega näpuotsaverest seda võimaldava glükomeetri ja testribadega.

Diabeedi ja tervisliku seisukorra kontrolli all hoidmiseks on oluline pidev veresuhkru kontroll ning tasakaalustatud toitumise ja aktiivse elustiili harrastamine.

Больному сахарным диабетом требуется сбалансированное меню 

При сахарном диабете важно определитьтип диабета, есть ли сопутствующие заболевания, и уже исходя из этого составляектся индивидуальный план питания.  От того, насколько разнообразно меню человека с сахарным диабетом, зависит его здоровье и повседневная жизнь.

Маарья Рандвяли, одна из создателей  www.diabeedispetsialistid.ee, уже длительное время занимается обучением и консультированием больных сахарным диабетом.  По ее словам, их питание начинается с освоения принципов здорового питания и ежедневного расчета порций.  Учитывать нужно и то, что у каждого человека свои потребности.

Сахарный диабет входит в группу  метаболических заболеваний. При сахарном диабете нарушается выработка, действие инсулина или оба фактора. "Разумное и продуманное питание в сочетании с правильной схемой лечения помогут удержать уровень сахара в крови близким к норме, что уменьшает возможность развития связанных с сахарным диабетом осложнений", - заверила Рандвяли.

Сахарный диабет - болезнь на всю жизнь

По данным Международной федерации диабета  (International Diabetes Federation, IDF) в 2015 году в мире сахарный диабет был обнаружен у 415 миллионов человек.  По прогнозам, к 2040 году это число вырастет до 642 миллионов.  В Европе в 2015  году распространенность сахарного диабета среди взрослого населения была 7,3%, что составляет 59,8 млн. человек.  По оценке IDF, в Эстонии распространенность сахарного диабета  в 2015 году была 6,%, то есть, от этого заболевания страдает примерно  59 100 человек.  По оценкам IDF, в 2015 году в Эстонии с сахарным диабетом было связано 770 смертей.

Сахарный диабет можно разделить на 4 основные группы.  Сахарный диабет 1-го типа: в группу риска входят в основном дети и подростки. Причина развития сахарного диабета 1-го типа кроется в гибели бета-клеток, что приводит к абсолютной инсулиновой недостаточности.  Сахарный диабет 2-го типа является прогрессирующим дефектом выработки инсулина на фоне инсулиновой резистентности. Данный тип сахарного диабета может появиться в любом возрасте. 

Гестационный сахарный диабет может развиться  только во втором или третьем триместре беременности. Помимо этого диагностируются специфические типы сахарного диабета, обусловленные другими причинами, такие как, например, моногенные формы сахарного диабета (например, неонатальный сахарный диабет и MODY), сахарный диабет, обусловленный болезнями поджелудочной железы (например, кистозный фиброз) или химикатами (например, лечение ВИЧ/СПИДа и лечение глюкокортикоидами). Независимо от типа сахарного диабета, при составлении программы питания исходят из потребностей конкретного пациента.

90–95% людей с сахарным диабетом имеют сахарный диабет 2-го типа, диабет 1-го типа встречается у 5–10% пациентов. В обоих случаях требуется здоровое и разнообразное питание. Также больной сахарным диабетом должен научиться следить за количеством углеводов в продуктах.   У людей, страдающих сахарным диабетом 2-го типа, как правило, наблюдается множество сопутствующих заболеваний, которые следует учитывать и которые значительно усложняют лечение и консультирование по вопросам образа жизни.

Для каждого человека, страдающего сахарным диабетом,  следует составить программу питания.

По словам консультанта по питанию, для диабетиков важно уметь рассчитывать съедаемое ежедневно количество пищи. Помимо этого пациент должен следить, чтобы дозы инсулина или таблеток, а также размер порций и физическая активность были сбалансированы.  

"Для детей, зависимости от их возраста и образа жизни, определяются размер порций и содержащиеся в них продукты, чтобы обеспечить всестороннее физическое и умственное развитие  ребенка. Для взрослых также определяются индивидуальные потребности - важно, чтобы было обеспечено нужное количество питательных веществ, снабжающих энергией - жирами, белками и углеводами", - перечислила Рандвяли, добавив, что все продукты, употребляемые человеком с сахарным диабетом, в большей или меньшей мере повышают уровень сахара в крови. 

Ежедневное меню диабетика должно быть сбалансировано, продукты должны быть свежими, вкусными, хорошо усваиваемыми организмом.  Также необходимо следить за правильным соотношением питательных веществ в продуктах: богатые клетчаткой углеводы, жиры, белки.  Немаловажны витамины, микроэлементы и клетчатка.  Пища должна содержать растительные и животные жиры в правильной пропорции.  "Индивидуальные рекомендации по питанию составляются с учетом потребностей и возможностей больного сахарным диабетом", - отметила Рандвяли, подчеркнув, что этим занимается команда из всех участвующих в лечении пациента врачей. 

Какие продукты выбирать, и в каком количестве? "Повышение уровня сахара в крови после приема пищи замедляется, если одновременно есть продукты, содержащие белки и жиры", - пояснила Рандвяли, добавив, что углеводы есть в продуктах как растительного (хлеб, продукты из зерновых, картофель, овощи и фрукты), так и животного происхождения (молоко, кефир).

Углеводы в продуктах встречаются в виде простых и сложных сахаров.  Простые углеводы - это глюкоза, или виноградный сахар, и фруктоза, или фруктовый сахар.  Получаемые с продуктами простые углеводы легко всасываются из кишечника в кровь, приводя к быстрому повышению уровня сахара в крови после приема пищи. Тем самым, им стоит отдавать предпочтение, если у диабетика гипогликемия, или слишком низкий уровень сахара в крови

 Химическая структура сложных углеводов (например, крахмал), состоит из соединенных между собой частей.  В пищеварительном тракте крахмал расщепляется на глюкозу, и поскольку этот процесс требует времени, уровень сахара в крови после приема пищи повышается постепенно.  Для достижения более стабильных показателей уровня сахара в крови, выбирать лучше всего продукты, действующие в течение долгого времени и поддерживающие стабильный уровень сахара в крови на протяжении всего дня.

"Нужно подчеркнуть, что сладости не запрещены ни детям, ни взрослым с сахарным диабетом.  Важно придерживаться принципа умеренности и изучать состав продуктов, особенно содержание в них углеводов.  В повседневной жизни человека с сахарным диабетом должна присутствовать умеренная физическая активность, которая помогает урегулировать уровень сахара в крови", - пояснила Рандвяли, добавив, что людям с диабетом как 1-го, так и 2-го типа рекомендуют не менее 150 минут физической активности в неделю.

Две угрозы здоровью диабетика – гипо- и гипергликемия

Хотя гипо- и гипергликемия являются двумя крайностями, показывающими уровень сахара в крови, гипогликемия может возникнуть неожиданно, тогда как гипергликемия - это результат продолжительного дефицита инсулина.  При гипогликемии в кровообращении слишком мало глюкозы и уровень сахара в крови падает настолько, что становится причиной ухудшения состояния больного.  Это опасное состояние, при котором без оказания помощи состояние стремительно ухудшается. Как правило, симптомы появляются, когда уровень сахара в крови диабетика падает ниже 3,9 ммоль/л.

Гипогликемия может возникнуть при введении слишком большой дозы инсулина или в результате действия некоторых таблеток, а также, если между приемами пищи проходит слишком много времени.  Неожиданная гипогликемия может возникнуть при высокой физической нагрузке (если она раньше не была учтена) или при злоупотреблении алкоголем. Поэтому диабетик должен учитывать состояния, вызываемые разными ситуациями, и, исходя из этого, заранее корригировать дозу инсулина/количество таблеток и количество съедаемой пищи.

"При гипогликемии человек ощущает голод. В зависимости от тяжести гипогликемии и индивидуальности пациента, могут появиться тревожность, холодный пот, состояние смятения, учащенный пульс, головокружение, усталость, нарушения зрения, головная боль, нарушения равновесия, зуд или онемение языка/губ, в тяжелых случаях - потеря сознания или судороги", - привела Рандвяли пример симптомов гипогликемии.

Другая ситуация, когда организм получает слишком мало инсулина. Тогда развивается гипергликемия, или повышенный уровень сахара в крови.  Симптомы гипергликемии: высокий уровень сахара, жажда, сухость кожи, тошнота/рвота, боли в животе, усталость, сладкий запах изо рта, быстрая потеря веса, частое мочеиспускание.  По сравнению с гипогликемией, гиперкгликемия не так быстро становится опасной, но она требует также реагирования.

Симптомы гипергликемии: высокий уровень сахара, жажда, сухость кожи, тошнота/рвота, боли в животе, усталость, сладкий запах изо рта, быстрая потеря веса, частое мочеиспускание.

При полной инсулиновой недостаточности может возникнуть опасное для жизни состояние - диабетический кетоацидоз, но и он не развивается за минуты или часы.  Как правило, диабетический кетоацидоз угрожает людям с сахарным диабетом 1-го типа - организм начинает разрушать свои жировые запасы, что приводит к образованию кетоновых тел.  Если накапливается слишком много кетоновых тел, кислотность крови слишком повышается и развивается диабетический кетоацидоз.  Чтобы избежать этого, рекомендуется измерять кетоновые тела. Это происходит аналогично измерению уровня сахара в крови - берется кровь из кончика пальца. При этом используется имеющий соответствующую функцию глюкометр.

Для удержания сахарного диабета и здоровья под контролем, важно постоянно контролировать уровень сахара в крови, следить за сбалансированностью питания и предпочитать активный образ жизни. 

Kuidas süstida diabeetikut säästes?

Kadri Penjam

Igapäevane korduv süstimine on diabeetiku elu loomulik osa. Ilma insuliinita ei saa, kuid teadlikult ja oskuslikult tegutsedes on süstimine valutu ning traumeerib vähem.

Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente nõustav diabeediõde Marje Klauks kinnitab, et kuigi diabeetikud  süstivad end igapäevaselt, valitseb siiani patsientide seas väärarusaamu, mida tuleb vastuvõtul üha uuesti üle korrata.

„Korrektne süstekord algab pen-süstlale uue nõela panemisest. Enne süstimist on oluline kontrollida, kas süstal on töökorras – keerata nupust peale 1–2 toimeühikut ning kontrollida, kas nõela otsa ilmub tilk. Kui jah, on süstal valmis süstekorraks,“ kinnitab Marje Klauks.

Süstimine senisest mugavam ja valutum

Diabeediõe sõnul on aastate jooksul muutunud nõelad väiksemaks ja lühemaks, kuid sellest hoolimata tuleb süstimisel järgida teatud reegleid. Marje Klauks paneb patsientidele südamele, et kõige olulisem on igal süstekorral võtta uus nõel.

„4–5 mm nõelte puhul võib süstida otse 90kraadise nurga all, 6–8 mm nõelte puhul eelistatakse 45kraadist nurka,“ selgitab Klauks, lisades, et süste tegemisel tuleks lugeda aeglaselt kümneni ning alles siis nõel välja tõmmata. „Kui teha seda varem, võib juhtuda, et osa insuliini ei ole jõudnud nahaalusesse rasvkoesse, vaid tuleb koos nõelaga välja,“ toonitab ta, et süstida ei tohiks kiirustades.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et pikatoimelist insuliini süstitakse reie või tuhara piirkonda, kust imendumine on aeglasem, lühitoimelist aga kõhupiirkonda, kust see ka kiiremini imendub. Igal süstekorral tuleb süstimispiirkonda vahetada ning süstekohtade vahe võiks olla vähemalt 1 cm. Õlavarde tänapäeval enam süstida ei soovitata, kuna süstimispind on väike ning sinnatekivad kergesti nahaalused tihendid.

Väärarusaamad aeglased kaduma

Diabeediõe töös on suur osa just nõustamistegevusel ning paraku on veel küllalt väärarusaamu, mis vajavad ümber lükkamist. Nagu juba öeldud, on kõige olulisem võtta igal süstekorral uus nõel. Kahjuks on veel küllaldaselt neid patsiente, kes süstivad sama nõelaga seni, kui insuliin süstlas otsa saab.

Samuti esinevat juhuseid, kus patsient ostab oma insuliinivaru välja ning koju jõudes keerab kõikidele süstaldele nõelad peale ja jätab need külmikusse ootele. „Sel juhul on süstimise ajaks insuliin nõelas kristalliseerunud ning nõel on kaotanud läbitavuse,“ toonitab Klauks.

„On ka juhuseid, kus patsient arvab, et peab kindlal kellaajal süstima lühitoimelist insuliini ja seetõttu sööma – tegelikult on aga vastupidi. Meeles tuleb pidada, et pärast lühitoimelise insuliini süstimist tuleb kohe sööma asuda – on olnud juhtumeid, kus patsient hakkab sööma alles tunni-paari pärast,“ loetleb Klauks.

On loomulik, et insuliini süstimine võib põhjustada hirmu ja ebamugavustunnet, vahel ka valu. Siinkohal kinnitab ITK diabeediõde, et insuliini süstimine ei tohiks olla valus. Kui aga on, tuleb küsida patsiendi süstimisharjumuste kohta ja vaadata üle süstimistehnika.

Esimese asjana toob ta välja aspekti, et süstitav insuliin peab alati olema toatemperatuuril. „Külma insuliini süstimine võib põhjustada valulikkust. Samuti võib seda põhjustada pen-nõela korduv kasutamine – nõelad on algselt kaetud silikoonikihiga, mitmekordsel süstimisel see kaob ning nõel läheb nüriks. Ka kõvera nõela kasutamine mõjutab süstimist ning valu võib tekkida ka sellest, kui nõel ulatub rasvkoe asemel lihasesse või satub veresoonde,“ loetleb diabeediõde.

Pikaajaline süstimine ja vale süstimisharjumus võivad viia selleni, et nahaaluses rasvkoes toimuvad muutused ning tekivad tükid, muhukesed, lohukesed – põhjus võib olla nõelte korduskasutus ja pidev süstimine samasse kohta. Just seetõttu peaks iga süstekoha vahele jääma 1 cm ala. Klauks rõhutab, et kui kasutada sama nõela korduvalt, võib see põhjustada süstekohtade vigastusi ja armistumist.

Как правильно выполнять инъекции больным с сахарным диабетом

Кадри Пенъям

Ежедневные неоднократные инъекции являются естественной частью жизни человека с сахарным диабетом.  Без инсулина нельзя, и если действовать правильно, то инъекции будут безболезненными и минимально травмирующими. 

Медицинская сестра диабетологического профиля Марье Клаукс, консультирующая пациентов в Восточно-таллиннской центральной больнице, отметила, что среди пациентов до сих пор бытуют мифы, которые приходится постоянно опровергать.

"Перед каждой инъекцией следует менять иглу на шприце-ручке.  Также следует проверить рабочее состояние шприца-ручки - повернуть кнопку на 1-2 деления и убедиться, что на конце иглы появится капля.  Если капля появилась, то инъекцию можно выполнять", - объяснила Марье Клаукс. 

Более удобные и менее болезненные инъекции

По словам медицинской сестры диабетологического профиля, с годами иглы стали меньше и короче, но, несмотря на это, при выполнении инъекций следует соблюдать следующие правила.  Марье Клаукс отметила, что важнее всего перед каждой инъекцией менять иглы.

"Если иглы длиной 4–5 мм, то инъекции можно выполнять под углом 90 градусов, иглами длиной 6–8 мм инъекции делаются под углом 45 градусов", - пояснила Клаукс, добавив, что делая инъекцию, нужно медленно досчитать до десяти, и только после этого вынимать иглу.  "Если сделать это раньше, то может случиться, что часть инсулина не поступит в подкожную жировую ткань, а выйдет вместе с иглой", - пояснила она. 

Также нельзя забывать, что инсулин длительного действия вводится в область ягодиц или бедер, откуда он всасывается медленнее. Инсулин короткого действия вводится в область живота, где он всасывается быстрее.  Каждый раз инъекции следует выполнять в новое место, находящееся от предыдущего на расстоянии не менее 1 см.  В плечо сегодня инсулин колоть не советуют, поскольку площадь выполнения инъекций очень маленькая и там очень легко появляются уплотнения. 

Ложные представления живучи

Значительную часть работы  медицинских сестер диабетологического профиля составляют именно консультации и, к сожалению, существует много ложных представлений, которые трудно искоренить.  Как уже сказано, каждый раз перед инъекцией следует менять иглу.  К сожалению, немало пациентов пользуется одной и той же иглой, пока инсулин в шприце не закончится.

Также иногда пациент выкупает свой запас инсулина и, придя домой, на все шприцы ставит иглы, оставляя их в холодильнике ждать своей очереди.  "В таком случае инсулин кристаллизуется в игле и забивает ее", - подчеркнула Клаукс.

"Иногда пациенты считают, что инъекции инсулина короткого действия необходимо выполнять в определенное время, что вызывает необходимость в принятии пищи. На самом деле все наоборот.  После введения инсулина короткого действия нужно сразу приступать к еде. Были случаи, когда пациент начинал есть только через пару часов", - перечислила Клаукс. 

Понятно, что инъекции могут вызывать страх, иногда боль.  Медицинская сестра диабетологического профиля заверила, что инъекции инсулина не должны быть болезненными.  Если пациент испытывает боль, то следует поинтересоваться техникой выполнения инъекций. 

Во-первых, инсулин должен быть комнатной температуры.  "Холодный инсулин может вызвать боль.  Также причиной болезненных инъекций может быть неоднократное использование иглы - изначально иглы покрыты силиконом, который стирается и игла тупится.  Использование кривой иглы также влияет на процесс. Еще одна причина боли - игла вместо жировой ткани попадает в мышцу или кровеносный сосуд.

Инъекции, выполняемые на протяжении длительного времени, и неправильная техника их выполнения могут привести к изменению в подкожной жировой ткани и образованию уплотнений, шишек и впадин. Причиной этого может быть неоднократное использование игл и постоянное выполнение инъекций в одно и то же место.  Именно поэтому расстояние между местами инъекций должно быть не менее 1 см.  Клаукс подчеркивает, что если использовать одну и ту же иглу неоднократно, это может привести к повреждению и рубцеванию мест инъекций.